eesti rahvaluule/folkloori mõiste mahu suhtes Eesti rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor on vaimne rahvalooming: laulud, jutud, lühivormid, usund & kombestik; muusika, tants ja mängud. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Soome folklore: kansanrunous henkinen kansanperinne Mõiste kansanrunous ja folklore mõisted kattuvad, kuid kasutatakse enam mõistet folklore. Folkloor on vaimne (suuline) rahvakultuur, üldiselt ja eriti suuline pärimus (Perinnetieteen terminologia 2001). Folkloor on rahvakultuuri osa, milles on ühendatud teadmised, kunstid ja kogemused (s.t vaimne kultuur) (Vt Leea Virtanen. Suomalainen kansanperinne, 1988). Saksa Folklore: Volksdichtung
ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor – Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna ’folklore’. Rahvaluule – eelmise tõlke (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis „Sõnakene luuldest“. Rahvaluule on poeetiline kultuur, mis on rahva hulgas käibel. Folkloor = rahvaluule - omakeelse termini avaramas tähenduses laiemalt kasutas alatest M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav. Pärimus - < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest. Traditsioon(sõnana)->järjepidevus
Folkloori mõiste ja selle kujunemine Rahvaluule terminoloogia (1) Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. a, propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost). Folkloor – termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a, Eesti kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. a. Artiklis „Sõnakene luuldest“. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus – soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand – ingl
ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest". Rahvaluule on poeetiline kultuur, mis on rahva hulgas käibel. Folkloor = rahvaluule - omakeelse termini avaramas tähenduses laiemalt kasutas alatest M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav. Pärimus - < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest. Traditsioon(sõnana)->järjepidevus
tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; vaimne kultuuripärand < ingl
väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2