Elvira küsis Richardi käest, kui palju raha tal on, ning kes saab kogu raha, kui ta sureks. Samuti sai tütarlaps teada, et oma kogu vara saab ta kätte alles kahekümne ühe aastasena. Peal nende vestlust helistas Egerton Luscombele, Richard ütles talle, et arvatavasti on Elvira kallim silmapiiril. Luscombe loomulikult ei uskunud teada, aga jättis siiski tähelepaneku meelde. Kanoonik Pennyfatheri majapidajanna Mrs. McRae ootas kanoonikut koju. Ta ei muretsenud eriti kanooniku pärast, sest ta teadis, et see mees vahel hajameelne on. Kui ta oli oodanud juba üle nelja tunni, helistas ta Bertrami hotelli, seal öeldi, et kanoonik pole ikka veel hotelli jõudnud, ning ta asjad on ikka veel Bertramis. Majapidajanna helistas nüüd ülemdiakon Simmonsile, et ta aitaks kanoonikut otsida. Varsti saabus Simmons kohale. Ta helistas mitmed asutused ja isikud läbi, kuid ei leidnud peaaegu ühtegi jälge kanoonikust. Koos otsustati minna politseisse.
Mikolaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas. Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras
raugastunud kirikuorganisti aeg-ajalt jumalateenistustel asendas ning 11-aastaselt tema järglaseks sai. Kuna rahva poolt armastatud tilluke muusik samal ajal Busseto linnakoolis käis, tuli tal pühapäeviti ja pühade ajal igasuguse ilmaga viie kilomeetri pikkust maad mõõta ning saadud töötasu õpinguile, toidule ja peavarjule kulutada. Kaheaastase koolipõlve tarkusi arvutamist, lugemist ja kirjutamist väheseks pidades õppis Giuseppe kohaliku kanooniku Pietro Seletti juures ladina ja itaalia keelt ning kirjandust. Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi, ühingu president aga kohalik toiduainete- ja veinikaupmees ning flöödimängija Antonio Barezzi aitas metseenina muusika arengule jõudumööda kaasa
Champeaux Wilhelmi juures. Umbes 1105.aastaks oli ta rajanud oma kooli Melunis Seine-et- Marne'is, liikudes hiljem piki Seine'i Corbeil'sse ja naastes lõpuks 1108.aastaks Pariisi. 1113.aastal sai ta õppetooli katedraalikoolis, kus ta luges retoorikat ja dialektikat. Abélard oli kena, karismaatiline ning tuntud oma vaimukuse ja mõistuse, kuid ka kõrkuse, poolest. Ta leidis hulgaliselt sõpru ja imetlejaid, ent samuti ka vaenlaseid. 1117.aastal sai Abélard ühe Notre-Dame'i kanooniku vennatütre koduõpetajaks. Tema nimi oli Héloïse. Peagi said neist armastajad ja Héloïse jäi rasedaks. Nad abiellusid salaja, kuna see suhe oleks kahjustanud tema karjääri sellegi tõttu, et ta oli oma õpilasele sisuliselt in loco parentis. Järgnes rida arusaamatusi Héloïse'i onuga, mis lõppesid Abélardi ründamise ja kastreerimisega. Héloïse'ist sai Abélardi pealekäimisel nunn ja temast endast benediktiini
Nunna preestri lugu Lesknaisel oli kukk ja palju kanu. Kukk nägi unes, et keegi sööb neid ära, kuid kana tahtis teda sellepärast maha jätta, et kukk üldse kardab unenägusid. Kukk tõi palju näiteid, kuidas unenäod on tõeks saanud. Kana ikkagi ei uskunud. Ühel päeval tuligi rebane nende juurde ja kavalalt pettis kukke, et too hakkaks laulma, võttis kaelast kinni ja viis ära. Järsku laskis lahti ja kukk lendas puu otsa. Kanu ja naisi ei tasu usaldada. Kanooniku teenri lugu Kuidas petis petab mungalt raha välja. Käsib tal tuua elavhõbedat jms, teeb ise hõbedat, petab tegelt. Kullaproovis ka petab. Näitab mungale ette, kuidas teha. Munk annabki raha petisele selle retsepti eest. Tegelt pettus kõik. 4. ,,Secretrum" Petrarca Arutelu Francesco Petrarca ja Augustinuse vahel elu üle. Kirjutatud 1347-1353. 1. raamat- A arvab, et kui inimene midagi väga tahab, siis ta selle ka saab. Kui keegi tahab oma õnnetusest lahti
et ta raugastunud kirikuorganisti aeg-ajalt jumalateenistustel asendas ning 11-aastaselt tema järglaseks sai. Kuna rahva poolt armastatud tilluke muusik samal ajal Busseto linnakoolis käis, tuli tal pühapäeviti ja pühade ajal igasuguse ilmaga viie kilomeetri pikkust maad mõõta ning saadud töötasu õpinguile, toidule ja peavarjule kulutada. Kaheaastase koolipõlve tarkusi arvutamist, lugemist ja kirjutamist väheseks pidades õppis Giuseppe kohaliku kanooniku Pietro Seletti juures ladina ja itaalia keelt ning kirjandust. 3 Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi,
paiskas mulle needusi näkku, emale, see hakkas eidekesena töinama ja visi-sema nagu see puuhalg seal restil. Elagu lõbu! Olen päris jabur! Kulla kõrtsitüdruk, too teist veini! Mul on veel raha. Suresne'i vein ei kõlba enam. See kratsib kurku. Jumala eest, ennem kuristan kurku korvi-vitstega!» Rahvahulk plaksutas naeru lagistades. Nähes, et lärm ümber suureneb, hüüdis skolaar: «Kui tore müra ja kära! Populi debacchantis populosa debacchatio!» 1 Siis hakkas ta laulma kanooniku häälega, kes õhtuteenistust peab, silmad üles tõstetud nagu ekstaasis: «Quae cantlca! quae organa! quae can-tilenae! quae melodiae hic sine fine decantantur! sõnani melliflua hymnorum organa, suavissima angelorum me-lodia, cantica canticorum mira. . J2» Ta peatus ja lisas: «Kuradi mamsel, too midagi suhu pista!» Pilguks tekkis peaaegu täielik vaikus, mille kestel 1 Märatseva rahva määratu prassing (lad. k.). 2 Millised laulud! Millised pasunad! Millised viisid
annaabi.ee 
