kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. • Abielu • 1873. aastal abiellus Koidula sõjaväearst ja naiste Eduard Michelsoniga ning asus elama abikaasa töökohta Kroonlinna. • 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis. • Tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. • Koidula suri ja maeti Kroonlinnas. Kuuskümmend aastat hiljem toodi ta põrm sünnimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. KODU Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946.Vändra lähedal Vändra-Viljandi maantee ääres oli Lydia Koidula sünnikoht. Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Lydia lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös.Koidula oli
artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans- Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu.[1 2008,06,03] 1882.a. halvenes järsult Koidula tervis,tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega.[3 lk.211] 11.08.1886 Lydia Koidula suri.Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale.Alles 60 aastat hiljem,1946.aastal,sängitati Koidula põrm kodumaa mulda,Tallinna Metsakalmistule. [2 lk.287-288] 3 LYDIA KOIDULA LOOMING Koidula loomingu kõige tähtsam ning mõjukam osa on tema luule, eeskätt patriootiline lüürika. Luuletajana esinemist alustas Koidula ,,Eesti Postimehes" 1865,
andma "Eesti Postimeest". Ka Lydia oli tegev ajalehetöös. Koidula abiellus 1873. aastal Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga ja asus koos mehega Kroonlinna elama, kuhu mees oli saanud sõjaväearsti koha. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis ning tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas. 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946. Lydia Koidula perekond Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast
mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946. Looming Koidula loomingu kõige tähtsam ning mõjukam osa on tema luule, eeskätt patriootiline lüürika. Luuletajana esinemist alustas Koidula ,,Eesti Postimehes" 1865, oma anonüümses esikkogus ,,Waino-Lilled" (Kuressaare 1866) järgis ta mõneti veel saksa biidermeierliku luule tundlev-idüllilist
Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946. Looming Koidula loomingu kõige tähtsam ning mõjukam osa on tema luule, eeskätt patriootiline lüürika. Luuletajana esinemist alustas Koidula ,,Eesti Postimehes" 1865, oma anonüümses esikkogus ,,Waino-Lilled" (Kuressaare
annaabi.ee 
