Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Pinges tööasend võib aja jooksul töötajale põhjustada valu. Antud juhul on madala töölaua tõttu pinget kannatavaks kehaosaks selg. Detailide käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik, sest keevitatavad metalliosad võivad omada teravaid servi. Töökoht peab olema piisavalt valgustatud. Nõutava valgustugevuse standardid on toodud riigi seadusandluses. Riskide hindamine All on ära toodud tabel, mis kirjeldab erinevaid töökohal tekkivaid ohte. Riskitaseme hindamisel on lähtutud standardi BS 8800:1996 Occupational healt and safety management systems Guide poolt soovitatud riskimaatrikisist.
Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. Kogetakse osadust ja jumala erilist lähedust, mida vastandatakse vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest. Käitumuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine
käitumist. 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks .Käitumuslikud kriteeriumid. Äärmusgrupis kogetav ja toimuv ei puuduta ainult inimeste sisemaailma, sellel on mõju ka inimese käitumisele. 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Äärmusgruppide
põgenemise kohaks. Kogetakse osadust ja jumala erilist lähedust, mida vastandatakse vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest. Käitusmuslikud äärmusgrupid mõjutavad inimese käitumist 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest
ise, kui kumbki seda ei tee, paneb kellad käima kohtunik. Eriti oluline on, et valged ei teeks oma avakäiku enne kella käigustamist elektronkelladega mängimisel, kui kontrollaeg on seoses käikude arvuga. Kui selleks ajaks pole veel kumbagi mängijat kohal, minetab valgetega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti. Vastav artikkel on 6.6, veel koodeksi eelmises väljaandes seda polnud. Kannatavaks pooleks on seega ainult valged. Varem on praktika olnud ka teist-sugune. Näiteks NSVL koodeksi 1959.a. väljaande järgi tuli mõlema hilinemise korral mustade saabumisel ka tema kell samavõrd edasi lükata. Tagajärjeks oli aga see, et vooru partiides hakkas ajakontroll lõppema erinevatel aegadel. Kabes kehtib praegu reegel, et mõlema ühine hilinemisaeg tuleb jagada pooleks. See võib aga tekitada suure mängijate arvu puhul raskusi kõigi partiide ja mängijate jälgimisega
käitumist. Seda saab hinnata alljärgnevate diagnostiliste kriteeriumite abil. 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest Käitumuslikud kriteeriumid. Äärmusgrupis kogetav ja toimuv ei puuduta ainult inimeste sisemaailma, sellel on mõju ka inimese käitumisele. Kriteeriumid, millele võib endise äärmusgrupi liikmete käitumise hindamisel