Liigirikkaim ja omapäraseim on Ida-Aasia ehk Hiina-Jaapani allregioon, mida peetakse paljude taimeperekondade tekkekohaks. Troopia jaguneb 2 regiooniks, mõlemaid iseloomustab palmiliste sugukond nin mürdiliste ja käpaliste rohkus. Paleotroopilisele regioonile on omased mooruspuulised, piimalillelised, lemmaltsalised, pandanilised, võhalised, ingverilised, banaanilised. Neotroopiline regioon on liigirikkaim taimsetikuregioon. Tüüpilised on kaktuselised ja kannalised. Kapimaa regioon erineb muust Aafrikast paksuleheliste ja amarülliliste poolest. Austraalia regioonis on palju endeeme: eukalüptid, rohtpuud. Andide lõunaosale ja Uus- Meremaale, mis koos lähisantarktiliste saartega moodustavad liigivaeseima antarktilise regiooni. Meretaimestiku erinevused on suhteliselt väiksed ega võimalda ookeanide üksikasjalikku liigestamist. -Loomastik. Loomastiku alusel jaguneb maismaa 5 loomastikuregiooniks: Holarktiline regioon on
Selts Zingiberales ingverilaadsed Alati risoomidega Õied sügomorfsed Fertiilseid tolmukaid 5-1 Sug Zingiberaceae suurim sugukond Kõik liigid sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid o Ingver (Zingiber officinale) o kardemon (Elettaria cardamomum) o Curcuma longa kurkum ehk kollajuur. Sug Musaceae - banaanilised o Musa paradisiaca banaan o Musa textilis kiubanaan sug. Cannaceae kannalised o 1 perekond: Canna kanna Canna edulis - söödav kanna Canna indica dekoratiivtaim, ,,Indian shot" indiaanlased kasutasid seemneid padrunitena sug. Streliziaceae o Strelitzia reginae paradiisilinnulill o Ravenala madagascariensis ränduripuu Madagaskari endeem, tolmeldab üks leemuri liik (koevolutsioon) Veevaru leherootsude vahel
Okaspuudel tekib endosperm enne viljastumist, rakud on haploidsed erinevalt katteseemnetaimede triploidsest endospermist; 4) perispermis (perispermium) näiteks sugukondades nelgilised (Caryophyllaceae), kaktuselised (Cactaceae), pipralised (Piperaceae), agaavilised (Agavaceae), kirburohulised (Polygonaceae) jt.; 5) endospermis ja perispermis, endosperm on sel juhul enamasti perispermist vähem arenenud, näiteks sugukondades hundinuialised (Typhaceae), kannalised (Cannaceae); 6) kalatsospermis (chalazospermium), kui kalatsa on arenenud varuainete säilituskohaks. See nähtus on teada vaid perekonnas Cyanastrum. Üldreeglina on varuaineid seda vähem, mida paremini on idu arenenud. Endosperm ja perisperm on erinevates sugukondades väga mitmesuguse konsistentsi ja struktuuriga. Konsistents sõltub ka seemne füsioloogilisest seisundist -- kas seeme on puhkeolekus või hakkab juba idanema.
Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kookospalm, datlipalm, saagopalm, rotangpalm, aafrika õlipalm Selts ingverilaadsed – Zingiberales Kaheksa sugukonda – alati risoomiga, lehed sulgroodsed, suured, rootsulised, kahes reas, õied värvikates õisikutes Tuntumad sugukonnad: ingverilised banaanilised paradiisilinnulillelised kannalised Selts kõrreliselaadsed – Poales Enamasti tuultolmlejad, õied väikesed, sageli tugevasti redutseerunud ja koondunud keerukatesse liitõisikutesse 12 sugukonda, meile olulisemad on: bromeelialised jõgitakjalised hundinuialised loalised lõikheinalised kõrrelised Sugukond bromeelialised - Bromeliaceae Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed
eristatakse 4 tüüpi (kile joonisega. Õieg võivad olla 1) Kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) – tulp, ülane, õunapuu, kukehari. 2) Sügomorfsed (=monosümmeetrilised) – ühe sümmeetriateljega – kannike, lõvilõug. 3) Bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega= - väga harva – murtudsüda 4) Ebasümmeetrilised – väga harva – kannalised ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED Tüüpiline ehitus Varieeruvus 4 tüüpi muundunud lehti Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi viies ringis katteta õis), ühesugulised õied, steriilsed äärisõied Erinevates ringides sama õie Üksikute õie osade kadumine tsüklitest, seetõttu
õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) - tulp, ülane, õunapuu, kukehari 2) sügomorfsed (=monosümmeetrilised) - ühe sümmeetriateljega - kannike (s.h. võõrasema), lõvilõug, keelõis korvõielistel 3) bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega) - väga harva - murtudsüda, 4) ebasümmeetrilised - väga harva - kannalised. ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED Tüüpiline ehitus Varieeruvus 4 tüüpi muundunud Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi katteta lehti viies ringis õis), ühesugulised õied, steriilsed äärisõied Erinevates ringides Üksikute õie osade kadumine tsüklitest, seetõttu mõnes sama õie piires võrdne ringis vähem osi kui teistes arv õie osi
4 tüüpi (kile joonisega). Õied võivad olla 1) kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) - tulp, ülane, õunapuu, kukehari 2) sügomorfsed (=monosümmeetrilised) - ühe sümmeetriateljega - kannike (s.h. võõrasema), lõvilõug, keelõis korvõielistel 3) bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega) - väga harva - murtudsüda, 4) ebasümmeetrilised - väga harva - kannalised. ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED Tüüpiline eitus Varieeruvus 4 tüüpi muundunud lehti Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi katteta viies ringis õis), ühesugulised õied, steriilsed äärisõied Erinevates ringides sama Üksikute õie osade kadumine tüklitest, seetõttu mõnes õie piires võrdne arv õie ringis vähem osi kui teistes osi
annaabi.ee 
