SABA : Tugev ja koheva karvaga kaetud, kõrge asetusega, hoidub selja kohale või puusale toetudes, kolm neljandikku täieliku või topeltkeeruga ja sabaots ulatud alati seljani või allapoole. Kui saba on kolmveerandi pikkusest keerdunud, ulatub sabaots selgelt üle puusa. Tüvest on saba jäme ja tugev. Rippuvas asendis või sirgeks tõmmatult ulatub viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata. LIIKUMINE : Jõuline, mahukas, võimsa esisammu ja tagatõukega. Tagajalad liiguvad samal joonel esijalgadega, seejuures jääb selg tugevaks, kindlaks ja horisontaalseks. -5- KARV : Karvkate on kahekihiline. Alusvill on paks, pehme, tihe ja kattekarvast lühem. Kattekarv on sirge, kare/jäik ja veidi
Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge 3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2-täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6-lauk 7-päits Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19 rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht
Sh kitsede arv: 2009- 2,4, 2010- 2,4; 2010/2009- +/- 0; %100 Lindude arv: 2009- 1814,4, 2010- 2094,0; 2010/2009- +/- +279,6; %115 Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge, 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge, 3-vasak tagajalg pöjani, parem tagajalg poole pöjani valge, 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe, 2-täpp, 3-täht, 4-laik, 5-kriips, 6-lauk, 7-päits Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19 rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht 1 Maamajandus, Põllumajandus, Regionaalpoliitika, Maaelupoliitika.
teadlased on Ameerikas avaldanud uurimistöö, mille katsejäneseks on paarisada sõna tundev kolli. Kümneaastane borderkolli Rico oskab kuulda uusi sõnu, viia nende tähendus kokku uute esemetega ning ta mäletab sel moel õpitut veel kuu aega hiljemgi. See oskus vastavat umbes kolmeaastase inimlapse tasemele. Ta on pika ja lühikarvalise kolliga erinev juba sellepärast, et tal on laiem kolp ja üleminek otsmikult koonule on kergesti märgatav.Saba on tal suhteliselt pikk, ulatub kuni kannaliigeseni. Ka temal on võimalik kahte sorti karvkate: lühike ja pikk. Halvaks loetakse seda, kui valge värvus domineerib karvakattes. Tema on madalam, kui soti lambakoer, isastel 53 cm ja emastel natukene vähem. Ta on visa ja töökas. On arvatud, et borderkolli oma tugeva karjainstinktiga võib väiketalude vähestel kariloomadel ja kodulindudel stressi tekitada. Iseseisvalt tegutsedes püüab ta karja pidevalt korrastada, andmata vähestele loomadele mahti toituda ning sõltumatult liikuda
loodusteadlaste Pallase ja Nathusiuse järgi) 1. Põhja, lühi-kitsasabalised tõud- romaanovi, islandi, norra, eesti, soome maalambad, kelle saba 8...15 cm pikkune 2. Pika-kitsasabalised tõud- enamik peen-ja poolpeenvillatõud, (ka eesti tumedapealine ja eesti valgepealine tõug), kelle saba pikkus 35...70 cm pikkune 3. Liha-rasvasabalised tõud-üksikud jämevillatõud (nagu mongoli, burjaadi), kelle saba ei ulatu kannaliigeseni 4. Pika-rasvasabalambatõud- paljud jämevillatõud (karakulli, tussiini jt), kelle saba ulatub allapoole kannaliigesest 5. Rasvõnnar e. kurdjukklambad- jämevillatõud, kelle saba ümber suured rasvapadjandid (hissaari, edilbai jt) 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi Tumedapealised Valgepealised 16
Pallase ja Nathusiuse järgi) 1. Põhja, lühi-kitsasabalised tõud - romaanovi, islandi, norra, eesti, soome maalambad, kelle saba 8...15 cm pikkune 2. Pika-kitsasabalised tõud - enamik peen-ja poolpeenvillatõud, (ka eesti tumedapealine ja eesti valgepealine tõug), kelle saba pikkus 35...70 cm pikkune 3. Liha-rasvasabalised tõud - üksikud jämevillatõud (nagu mongoli, burjaadi), kelle saba ei ulatu kannaliigeseni 4. Pika-rasvasabalambatõud - paljud jämevillatõud (karakulli, tussiini jt), kelle saba ulatub allapoole kannaliigesest 5. Rasvõnnar e. kurdjukklambad - jämevillatõud, kelle saba ümber on suured rasvapadjandid (hissaari, edilbai jt) Pea värvuse järgi Tumedapealised Valgepealised dorsetdaun (Dorset Down) seviot (Cheviot) hämpsir (Hampshire) kolumbia (Columbia)
kuuluvad sammuhobuste alla. Keha on töntsakas, toorevõitu, sügav ja lai. Tõug on varavalmiv. Ardennid on pärit mäestikest, on kuivema konstitutsiooniga, väiksemat kasvu ja elavamad. Jõudlus on suur, iseloom heatahtlik Inglismaal on 3 veohobusetõugu Sairi tõug on maailma suurim, kõrgus 170...175 cm, võb olla isegi üle 200 cm. Kämbla ümbermõõt kuni 32 cm. Sairi hobusel on kongninaline pea, pikad jõhvkarvad ümbritsevad jalgu randmeni ja kannaliigeseni. Klaidsteili tõug on sairi tõust veidi väiksem, jalad pole nii karvased, pea on kergem. Tõugu iseloomustavad suured märgised peal ja jalgadel Saföki tõug on suuruselt ligilähedane sairi tõule, jalad on peened. Värvuselt on punased. Prantsusmaa veohobused Prantsusmaal on väljapaistvamad tõud perseroni ja bretooni. Perseroni hobused on varavalmivad ja kuiva konstitutsiooniga. Massiivsus on ühendatud hea liikuvuse ja elava temperamendiga
annaabi.ee 
