VOOLUVEE TEGEVUS Sisukord Üldiselt Vooluvee kujundatud pinnavormid Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud pinnavormid Erinevat tüüpi orud: Sängorud Moldorud Lammorud
vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith
• Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • Jõesäng ei hõlma kogu oru põhja • Eestis – Hinni kanjon • Euroopas – Tara kanjon Täname kuulamast!
Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks e. ovraagideks.
vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised
kaitse kõrval ka siinsed nahkhiired. Naage pank. Pirita oru maastikukaitseala · (523 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust. Maastikukaitseala lõunaosas asub Iru linnamägi. Pirita klindiorg ja Iru linnamägi Rebala kaitseala · (25 km2, moodustatud 1987. aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi,
jõeorgude tüübid: · Sälkorud. Need on sügavad, järskude veerudega ja V-kujulise 9 ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes. · Kuristikorud ehk lõhanguorud. Need on sälkorgudest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga. · Kanjonorud. Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks ehk ovraagideks.
Suursaare kliima olla subtroopiline saare idarannikul kuni arktiline kõrgemate vulkaanide tippudel. Suur sademete hulk idarannikul, kontrastina lääneranniku kuivale ja päikeselisele ilmale, on tingitud aastaringsetest kirdesuunalistest passaattuultest, mis niiskusest küllastunud pilvi üksnes kõrgete vulkaanitippude idapoolsetele nõlvadele kuhjavad. Seetõttu laiuvad saare tuulepealsel küljel lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal neisse langevate majesteetlike jugadega. Kuid ennekõike on Suursaare visiitkaardiks siinsed vulkaanid. Suursaar on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud Kohala purskas viimati 60 000 aasta eest. Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus observatoorium, arvatakse olevat vaikinud ligi viimased 3500 aastat
esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Orgude piires võib omakorda olla väiksemaid vorme. Kuhjevormideks on lisaks lammidele veel lauged kaldavallid, mis tekivad, kui üleujutuse ajal settib kõige jämedam materjal juba jõesängi pervel.
Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saarestiku suurim saar Hawaii ehk Suur Saar (Big Island) koosneb viiest vulkaanist. Mauna Loa, mis võtab enda alla üle poole saarest, on maailma suurim kilpvulkaan. Kõrgus merepinnast on üle 4 km ja selle jalam ulatub 5 km sügavusele ookeanipõhja. Saare tuulepealsetel külgedel laiuvad lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal asetsevate jugadega.[6] Suuruselt teine saar on Maui, mille pindala on 1883 km 2. Saar on oma nime saanud pooljumala Maui järgi. Saart nimetatakse ka orusaareks, kuna saarel asuva kahe suure vulkaani vahel asub suur org. Maui saar koosneb vulkaanilisest tardkivimist, mis on rauarikas ja on moodustunud kahest kilpvulkaanist. Lõunapoolne, Pu’u Kukui vulkaan on 1764 m kõrge ning idapoolne vulkaan 3000 m kõrgune.[14]
Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank). Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba).
Vesi täidab peaaegu kogu sängi pervedeni välja.Sälkorg on sängorust sügavam ja järskude veergudega. Vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Sälkorud tekivad seal, kus lang on suur ja põhjaerosioon intensiivne, näiteks mägedes. Sälkoru erijuhtum on kuristikorg ehk lõhangorg, mis on väga sügav. Kuristiku sügavus ületab laiuse mitmekordselt.Kanjonorg on järskude, kohati ka rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng tälikult ei hõlma. Kanjonorud on enamasti kujunenud kuiva kliimaga aladel. Maailma võimsamaid kanjonorge on Colorado jõel (sügavus kuni 1800 m, pikkus 320 km). Moldorg on sälkoru arenemise järgmiseks etapiks. Jõesäng hõlmab vaid väikese osa oru põhjast. See oru kuju väljendab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Lammorg on eelmisele orutüübile järgnev arenguetapp. Siin on küljeerosioon juba ülekaalu saavutanud. Selle tagajärjeks on lammi kujunemine. Eestis on
annaabi.ee 
