Nii suunduski igal aastal juni lõpus talupoegade vool Gizasse, kus nad majutati barakilaadsetesse hädapärastesse ehitistesse ning jagati kaheksameestelisse gruppidesse. Nüüd võis töö alata. Mehed sõisid parvedel üle Niiluse kivimurdu, murdsid seal kaljust lahti kiviploki ning andsid sellele haamrite, meislite, saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp tiris oma ploki köite ja kangidega puust kelgule ning toimetas selle mööda kaigastest teed Niiluse kaldale. Lootsik viis mehed ja kuni 7,5- tonnise täisnurkse kiviploki teisele kaldale, kus see vinnati kaigasteed mööda ehitusplatsile. Kuna kraanat ja tali tol ajal veel ei tuntud, algas nüüd töö raskeim osa. Püramiidi väliskülge mööda viis ülesse spiraalne mudatellistest kaldtee. Seda mööda tiriti kelk ja plokk köite ning kangide abil ehituse tippu, kus grupp pani
Rahva vaimustus oli see, mis aitas raskustest ühiselt jagu saada. Nõukogude perioodil ei langenud terrori ohviks mitte ainult inimesed vaid ka mälestusmärgid. Enamik monumente purustati juba esimesel okupatsiooniaastal 1940. lõhkujaid ei tulnud tavaliselt kaugelt otsida. Nendeks olid inimesed meie endi hulgast, need, kes kummardasid punavõimu ja soovisid silma paista vahendeid valimata. Oma viha ja pettumus valati välja haamrite ja kangidega surnute vastu võideldes. Õnneks oli meie hulgas ka neid eestimeelseid inimesi, kes ohtudest ja repressioonidest hoolimata olid valmis riskima nii vabaduse kui ka eluga, päästes ning varjates Vabadussõja mälestusmärke. Küllap olid vabadus, iseseisvus,eestlus, au ja kohusetunne veel eesti rahva seas väärtusteks, mis kaalusid üles hirmu kättemaksu ees.
Praskovja Aleksandrovna ise oli haige, kõik teised tema perekonna liikmed olid laiali sõitnud. Rakejev esindas Peterburi võimusid, kloostriülem Gennadi riigikirikut. Kohaliku politsei poolt oli kohal vallakohtu kaasistuja Petrov ja maakonnakohtu asjaajaja Filippovits. Eemal seisid Trigorski ja Mihhailovskoje talupojad, kes olid vaeva näinud haua kaevamisega, mis oli ajutine: maa oli nii läbi külmunud, et kangidega tuli purustada jääd ja puusärk kuni kevadise sulani lumega katta. 24 Puskini luule 1818 ,,Eluvanker" ,,Tsaadajevile" 1824 1819 ,,Jazõkovile" ,,Küla" ,,Raamatukaupmehe kõnelus poeediga" ,,Uuestisünd" ,,Merele"
Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad kännud suhteliselt kergesti maast välja ning juurte külge jääb vähem pinnast. Kännule rakendatav jõud sõltub rakenduspunktist ja suunast. Juurimismasinad oma toimelt jagunevad passiivse ja aktiivse toimega seadmeteks. Oma ehitus ja jõu rakendusviisi järgi jaotatakse passiivse toimega juurimismasinad järgmistesse gruppidesse: · trossveoga juurimismasinad; · kihvade ja kangidega rookurid, mis töötavad kombineeritud liikumisega ; · rookuräkked, mis juurivad edasiliikumisel; Aktiiv juurimismasinaid siin ei käsitleta, sest nende kasutamine on võimalik turvaspinnases. Ehitusplatsi ettevalmistustöödel nende kasutamine on vähetõenäoline. Eesti praktikas leiavad nad kasutust turba kaevandamisalade ettevalmistamisel ja hooldamisel. Passiivjuurijad Üksikute kändude juurimiseks saab kasutada roomiktraktorit koos trossiga: Se11eks
See tehtud, pöördus Argoo kuningas ümber ja laskis pilgul käia üle oma malevast, sellest metsikust rahvakogust, kelle silmad peaaegu niisama teravalt välkusid kui piikide otsad. Pärast väikest vaheaega kisas ta: «Edasi, poisid! Tööle, sissemurdjad!» 2 3 7 Kolmkümmend tugevat laiarinnalist sepanägudega meest astusid ette, haamrid, pihid ja raudtuurad õlal. Nad läiksid mööda astmeid üles kiriku peaportaali poole ja juba nähti neid võlvi all ukse kallal pihtide ja kangidega kühmus töötamas. Neile läks teisi hulguseid järele, et neid aidata või neid vahtida. Kõik üksteistkümmend trepiastet olid rahvast täis. Uks aga pidas hästi vastu. «Kuradi kõva ja kange teine!» ütles üks. «Ta on ju vana ja ta krõmpsluud on kondiks muutunud!» ütles teine. «Julgemini, sõbrad!» sõnas Clopin. «Vahetan oma pea tuhvli vastu, kui te ei ava ust, ei vabasta tüdrukut ja ei tee peaaltarit paljaks enne veel, kui ükski kirikuteener üles ärkab. Kuulge
Aga juba oli Käru Andres oma meestega mahajäetud müüri kaudu lossihoovi jõudnud ja langes nüüd valju kisaga kõrvalt sakslaste kaela, kes pikkamisi lossi taganesid ja uksi eneste taga kõiksugu kraamiga kindlustasid. Talupojad hakkasid uksi lõhkuma. Kui Tasuja nägi, et Oodo tema käest oli pääsenud, tuli ta hobuse seljast maha ja läks mõne mehega lossi lõunapoolsesse otsa, kus madal rauduks alla lossikeldritesse viis. Uks murti kangidega lahti ja Tasuja astus meestega kivitrepist alla. Sumbunud õhk ja lämmatav hais voolasid neile vastu..Kaasavõetud tõrvalont pisteti põlema ja see valgustas kitsast võlvialust, kus kaks meest vaevalt kõrvuti võis käia. Võlvialuse tagumist poolt kattis hall pimedus. Mõlemal küljel viisid madalad ja kitsad rauduksed tillukestesse kongi-desse. Mõned uksed, mis olid lukus, lõhuti sisse. Kongid olid tühjad. Võlvialuse viimases otsas oli veel üks vaevalt nähtav ukseke, enam auk kui
annaabi.ee 
