Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat.
harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes, retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepost iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ning –epiteedid. Jutustamisviis on aeglane ja rahulik, sõnastus arhailine. Kangelaslugusid oli tavaks laulda, seda viiulitaolise pilli või harfi saatel. Rüütlikirjandus tekkis, kuna rüütelkond vajas oma huvidele vastavat kirjandust.
jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed on hilisemad, kirjanike poolt rahvaeeposte eeskujul loodud (vanim Vergiliuise "Aeneis
sajandit Selle perioodi väärtuslikemaiks kirjanduslikeks mälestusteks on rahvuseeposed. Säilinud on neid põhiliselt ääremaadel kuhu romanisatsioon nii palju ei ulatunud. Järgenva perioodi kirjandus laadilt ning arengult palju keerulisem. Esineb 13. sajandi alguseni. Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus. Kõigi kolme haru elemendid sageli põimusid. Rahvuslikus kangelaseeposes leiab tugevaid rüütlikirjanduse sugemeid. Samuti leidub teistes harudes ka vaimuliku kirjanduse elemente. Varaseim ning võimsaim on rahvuskirjandus. Klerikaalne kirjandus on rahvuskirjandusest noorem, aga kuna seda viljeleb vaimulikkond, kujuneb see Euroopa varaseimaks kirjalikuks kirjanduseks. Rüütlikirjandus tekib põhiliselt 12. sajandil ja jõuab kiiresti õitsengule. Uue sotsiaalse tegurina kirjanduste arengu esineb alates 13. sajandist linnade kujunemine tähtsaks
· kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult ei lubatud armulauale ega kristlikku matust, kuulutati lindpriiks · rahva hulgas olid zonglöörid väga populaarsed · zonglöörid võtsid osa nii rahvapidustustest ja muudest tseremooniatest · sagedasti andis etenduse üks zonglöör, esitades igat rolli erineva häälega; vahel(,,kohtuprotsess/vaidlus") kasutati mitut zonglööri 3. Kangelaseeposed · kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel · elukujutuse avarus, ülev tundejoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus · kordused, püsimotiivid ja epiteedid · jutustamisviis on aeglane ja rahulik · sõnastus on arhailine ja lihtne või siis pidulik · esitaja kasutas pilli(keelpill); meloodia kordus · kui ettekannet ei jõutud õhtuks lõpetada, jätkus see järgmisel päeval
omavahelised tülid. Üks neist on alati. 6. Esituslaad on ülev, paatoslik, iseloomulikud suured ja õilsad tunded, imed ja maagia, ürgse looduse osalemine teoses või selle kujutamine. 7. Eeposte kangelased ei ole ideaalsed, neil on alati ka puudusi. Nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad eepose telje. Kangelasteks inimesed ja müütilised tegelased. 8. Eepostes hinnatakse kõrgeid eetilisi väärtusi sõprust, ausust, arukust, ustavust jne. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded võitlusiha, patriotism, armastus, viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus.
Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded – võitlusiha, patriotism, armastus ja viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused – saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Keskseks kujutamise objektiks pole eeposes siiski niivõrd sõda, vaid inimesed, nende teod ja sõnad. Kõrvuti inimestega tegutsevad eeposes ka jumalad, kes on oma tegudes ja kirgedes vahest maisemadki kui inimkangelased