Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta ja Mükeene periood oli umbes 2000-1100 e.Kr. Kreetal ning kohati ka Mükeene saartel oli minoiline tsivilisatsioon, kuid see polnud levinud kõikjale Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkir...
Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid. Renessanss- Sai alguse itaaliast, sealt levis edasi teistesse maadesse. 14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli trükikunsti areng, mis andis võimalusi toota kiiresti raamatuid, raamatute abil ka kiire hariduse levimine
ainult teatud päevadel. Rüütliks löödu mõõk asetati õnnistamiseks altarile ning rüütlid andsid lubaduse kirikut kaitsta. Alates 12. sajandist hakkasid rüütlid kirjutama armastusluulet. Autoreid hakati kutsuma trubaduurideks. Trubaduuride luule ning laul oli pühendatud südamedaamile, kelle südant oli lootusetu endale võita. Laulud meeldisid väga daamidele Lõuna- Prantsusmaal ning levisid seejärel üle kogu Lääne- Euroopa. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on olnud "Rolandi laul," kus teel Prantsusmaale ründasid kohalikud baskid ja maurid Karl Suure jalaväe ülemat Rolandi. Roland sattus ebavõrdsesse lahingusse ning ta langes kangelasena. Veel ühe näite rüütellikkusest toob meile kuningas Artur oma kaheteistkümne kaaslasega. Tõepoolest olid tegelased kunagi olemas, kuid rüütliromaanides väljendati palju muinasjutulist, näiteks võitlusi koletistega jpm.
Linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist oli Knossos. Kreeklased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. 4. Lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuningas Oidipuse kurvast saatusest. Kõige armastamatuks kujunes aga Trooja sõja lugu. Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukalt kangelaseeposeid. Kuulsamad olid ,,Ilias" ja ,, Odüsseia", autoriks peetakse Homerost. 5. Barbariteks nimetasid kreeklased kõiki teisi rahvaid. Helleniteks nimetasid kreeklased endid. 6.Aristrokraadid ehk suursugust päritolu suurmaaomanikud. Nende põlde harisid orjad ja sõltlased. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Kuna neil oli rohkem aega ennast harida, pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna nende sulest. Neil
-talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada. -Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal mitmeid kangelaseeposeid -"Ilias" ja "Odüsseia" Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad) -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind
portaali kohal on roosaken. Kuna sealt tuli valgus sisse, siis hakati seda valgust ära kasutama ning see kaunistati vitraazidega. Kirikutel oli kujutatud ka kimääre (mitmest olendist koosnev loom). Neid pandi, et deemoneid ära hoida. Skulptuur ja maalikunst: kujutati peamiselt pühakuid, Jumalaid ja piiblitegelasi. Peamine eesmärk oli illustreerida piibleid. 25) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood ja eeposed. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on ''Rolandi laul''. Kõige armastatum rüütliromaan olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates seitsmendast sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ning ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati
-talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada. -Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal mitmeid kangelaseeposeid -"Ilias" ja "Odüsseia" -"Ilias" lugu achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. peakangelane odysseus Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad)
taunitakse neid lahutavat vaenu ning selle kõige õudsemat avaldust – sõda. Selleski on antiikaja lauliku mõtted meile lähedased. 1. Defineeri mõisted: matriarhaalne ühiskond, kükloop, eepos. 2. Mis tingis Kreeka killustatuse? 3. Miks võib väita, et Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon oli matriarhaalne? 4. Nimeta mionoilise tsivilisatsiooni tunnuseid. 5. Millest rääkisid Mükeene kangelaslaulud? 6. Nimeta vanakreeka kirjanduse kuulsamaid kangelaseeposeid. Keda peetakse nende autoriks? Millest need eeposed räägivad? Millisest ajajärgust need eeposed pärinevad? 7. Mida tähendab Homerose jaoks sangarlus? Nimeta Homerose eeposte tuntumaid sangareid. 8. Millega seletada antiikeeposte „igavest noorust“? 9. Milline osa on eepostes jumalatel? Kuidas autor neisse suhtub? 10.Kuidas suhtub Homeros sõjasse? Mida peab Homeros elu suurimaks vääruseks? „ILIAS“
annaabi.ee 
