Ajalookirjutuse algus! ! Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal, mille põhjal hiljem hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Neid süstematiseeriti ja jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. ! Lähema ajaloo uurimisega tegi 5. sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirju- tades teose “Historia” ehk “Ajalugu” Kreeka-Pärsia sõdadest. Lisaks sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloost ja kirjeldas üksikasjalikult mitmeid Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Erinevalt
naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama, suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nn ajaloo isa, kes kirjutas teose"Historia". Rooma tuntuim ajaloolale oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja ,,Raamatud linna rajamisest alates". Kuna Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad, kujunes hilisem rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutusel. Esialgu roomlased ainult tõlkisid ja
näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nõndanimetatud ajaloo isa, kes kirjutas teose ”Historia”. Rooma tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja „Raamatud linna rajamisest alates”. Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad. Selle ajendil moodustus hilisem Rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutustel
Sõnastasid üldistavaid väiteid (teoreeme) ja tõestasid neid. Kõige enam edendas matemaatikat Pythagoras tema järgi on saanud nime teoreem täinurkse kolmurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne. Kreeka arstid olid laialt tuntud, ka Pärsia kunigad palkasid neid oma ihuarstideks. Ajalookirjutuse algus Teadmised põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelas olid reaalsed ajaloolised tegelased ja kangelasaja suursündmused ajaloolised faktid. Herodotos kirjutas raamatu ,,Historia". Kõik tema mõtted, uurimused ja avastused on ajaloo algallikad. Hellenism Matemaatika Eukleides võttis oma teoses ,,Elemendid" kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni.
Teadused: MATEMAATIKA Kreeklased hakkavad üldistama ja sõnastama teoreeme ja neid loogiliselt tõestama, õppisid palju Idamaade teadustest, eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik Pythagoras kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt arvutavad välja maailma). MEDITSIIN sündis Kreekas Hippokrates ,,haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist", loob meditsiinieetka (arstivanne) AJALUGU põhineb kangelaseepikal Herodotos kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa Thukydides kirjutas Peloponnesose sõjast Aleksander suur ja tema sõjakäigud 356-323 eKr Algab hellenism Makedoonia hakkab tugevnema Philippos II ajal, Aleksander võtab ette oma vallutusretke Aleksander: -ema Olympias, isa Epeiose kuningas; pärinevat Achilleusest; õpetaja Aristoteles, õpetab ka tema sõpru, kellest hiljem saavad
*MATEMAATIKA: eeskuju Mesopotaamiast teooreetiline teadus>üldistavad väited e teoreemid>logiline süsteem enim edendas VI saj eKr Pythagoros *MEDITSIIN kuulsaim Hippokraates (arstiteadusliku käsiraamatu autor) põhjendus haigustele looduslik, mitte jumalik oluline oli vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal, et terve olla rõhk õigel toitumisel arstide tõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist >arstivanne *AJALOOKIRJUTISTE ALGUS minevik põhineb kangelaseepikal Herodose raamat Kreeka-Pärsia sõdades "Historia" kirjeldas mitmeid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid Sofistis: -pöörasid tähelepanu inimese käitumisele ja moraalile -see algas V saj eKr -arutati, millised on polisele sobivad seadused -leiti, et mõisted "tõene" ja "väär" on suhtelised -järeldus>inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid kujundada ja muuta -lihtrahvas taunis sofistide õpetusi, nähes ohtu traditsioonidele ja moraalile *SOKRATES *PLATON *ARISTOTELES
*MATEMAATIKA: eeskuju Mesopotaamiast teooreetiline teadus>üldistavad väited e teoreemid>logiline süsteem enim edendas VI saj eKr Pythagoros *MEDITSIIN kuulsaim Hippokraates (arstiteadusliku käsiraamatu autor) põhjendus haigustele looduslik, mitte jumalik oluline oli vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal, et terve olla rõhk õigel toitumisel arstide tõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist >arstivanne *AJALOOKIRJUTISTE ALGUS minevik põhineb kangelaseepikal Herodose raamat Kreeka-Pärsia sõdades "Historia" kirjeldas mitmeid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid Sofistis: -pöörasid tähelepanu inimese käitumisele ja moraalile -see algas V saj eKr -arutati, millised on polisele sobivad seadused -leiti, et mõisted "tõene" ja "väär" on suhtelised -järeldus>inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid kujundada ja muuta -lihtrahvas taunis sofistide õpetusi, nähes ohtu traditsioonidele ja moraalile *SOKRATES *PLATON *ARISTOTELES
Pindaros ülistas sportlikku võitu kui märki jumalate ülimast soosingust, mis saab osaks ainult kõige väärikamatele meestele. Võit kehastas tema ettekujutuses inimlikku täiust ja ta ise nägi oma missiooni selle jäädvustamises igaviku jaoks. Ajalookirjutuse algus Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelased olid reaalsed ajaloolised tegelased ja kangelasaja suursündmused, näiteks Trooja sõda, ajaloolised faktid. Aja jooksul hakati kangelaseeposte põhjal kirjutama proosavormis uurimusi. Lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest. Tema teose pealkiri „Historia“ sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. Hilised põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa
annaabi.ee 
