· Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale. · Eesti esimene seltsimajagi ehitati oma jõududega Kanepisse ( seda oli vaja laulukooride kokkukäimise kohana ) · Kiri Kanepist (kiri räägib aleviku jõudsast kasvamisest 19. sajandil) Pilte Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84rkamisaeg · http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen · http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann · http://et.wikipedia.org/wiki/Kreutzwald
Elulugu Sündis 6.aprill1837 ja suri 22.november1921 Sündis Võrumaal Kanepivallas taluperes Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige Kui A.L. Weinzberg suri, pandi Kanepisse tema mälestuseks mälestusammas Kunst Kunstis peetakse A. L. Weizenberg koos J. Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg", ,,Linda", ,,Koit" ja ,,Hämarik"
..................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed........................................ 6 1.4. Ennetustöö mõju kanepitarbimisele koolinoorte seas.................................... 8 2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded................................................................ 10 2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus...................................................... 10 3
kus on sarnased probleemid, vaated elule ning suhtumine uimastitesse. Samas tekitab uimastitarbimine uusi, sageli veelgi raskemaid probleeme nagu sõltuvus, uimastite hankimine aga viib rahapuuduse ning vargusteni. Riskifaktoritele vastanduvad kaitsefaktorid, mis mitte ei hõlbusta inimese uimastitarbimise tekkimist vaid pigem takistavad seda. Selliste faktorite hulka kuulub hooliv perekond, mõistmine, head sõbrad jne Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine. Neid aineid peetakse pigem leebeteks ning ohututeks ajaveetmisviisideks, mis on suhteliselt ohutud. Seda näitab ka see, et kanepitoodete tarvitamist ei pea tõsiseks asjaks 75 protsenti noortest1. Just kanepitooted on uimastid, mida tavaliselt tarbitakse esmakordsel kasutamisel kõige sagedamini. Uimasti tarvitamise põhjustest on enam levinud uudishimu, mis toetudes A. Allaste ,,Uimastite levik noorsoo
Võru kreisikoolis või põllumajanduskoolides ja tüdrukutele kodumajanduskoolides, seda eriti Eesti Wabariigi ajal. 19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks Direktoriks Laine Pruus Viimase aasta kooli direktor oli Luule Verrev Viimane Erastvere kool Oli puidust kahekorruseline hoone Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja majandusruumid Teisel korrusel klassiruumid, õpetajate tuba ja lavaga kooli saal Kooli suleti 1974.a.
..........................................................lk 14 SWOT .......................................................................................lk 15 Finantsanalüüs .............................................................................lk 16 Kasutatud allikad ..........................................................................lk 17 2 Lühikokkuvõte Äriideeks on rajada Kanepisse söögikoht. Söögikoht on mõeldud kõigile inimestele, kes elavad Kanepis ,kui ka neile, kes tulevad kaugemalt, nii noored, kui vanad. Me pakume igale maitsele midagi alustades väikestest suupistetest ja lõpetades suurte praadidega. Samuti on võimalus kõike kaasa osta. Toitude peal on ilusad graveeringud. Päevapraega saab kaasa ka väikese meene. Praed võivad olla erineva koostisega, kuid ikka sama suured portsjonid ja hind on ka sama
Paistus kihelkonna kooli õp, köster, organist. Asutas Paistus meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Loomingus peamiselt koorilaulud, säilinud u paarkümmend, vaid üksikud isamaalised laulud. Friedrich rahvaviise ei kasuta, kirjutab rõõmsat, lihtsat ja muretut muusikat. Kaunimad laulud: ,,Ema süda," ,,Ellerhein," ,,Palve." Alekssander E. Thomson 1845 1917 (sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865. Läheb tööle Kanepisse õpetajaks. Organiseerib 60liikmelise koori. Töötab Vana-Võidu mõisas koduõpetajana. Teeb iseseisvalt õppides ära keskkooli lõpueksamid, sai Tartu Ülikooli matemaatikat õppima, juhatas ka Vanemuise koori. Venemaal pakuti tööd, A võtab selle vastu, Peterhofis 1872, kirikukooli õp. Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu
kui ta mõne hää asja eest välja astus. (lk 141) Ka oli praost Rothil ... suur kõneosavus, iseäranis võimsasti olla Rothi kõned rahva pääle mõjunud." Rothil oli 11 last. Roth suri 13. juunil 1818 (abikaasa suri vaid 12 päeva varem), tema matusekõned peeti kõik eesti keeles. * NB! Kindlasti ebaharilik! Rothid on maetud Kanepi kalmistule. Rahvas pidas temast lugu. R hoolitses 1807 a näljatalvel nälgijate abistamise eest. Asutas Kanepisse 1801 eesti laste jaoks kihelkonnakooli esimene kihelkonnakool Eestis. Õpetas seal ka ise. Peale selle püüdis ta olemasolevates koolides parandada õppimistingimusi (see selgub tema aruannetest ülemkirikuvöörmündri kohtule). 1814 a asutas tütarlastekooli neile 11-14aastastele tüdrukutele, kes polnud vaesuse tõttu saanud külakoolis käia. Seal anti kolm aastat tasuta õpetust + toit. Lapsed tegid käsitööd, mille müügist saadud raha läks koolile
annaabi.ee 
