Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi?
millele vastavalt kõik siin maailmas toimub" . Platoni ideaalriik Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad, kes vooruste (vastavalt tarkuse, mõõdukuse ja mehisuse) kandjaina kehastavad õiglust tervikuna ning seisusele vastava riikliku hariduse ja kasvatuse korral tagavad harmoonilise ühiskonnakorralduse. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele
arvestades organisatsioon Eesti Noored. Organisatsioon tegutses Eesti taasokupeerimiseni Nõukogude Liidu Punaarmee poolt 1944. Organisatsiooni taasloomise mõte sündis 25. juuni 1989. a. Tahkurannas, kus toimus president Konstantin Pätsi mälestussamba taasavamine. Algatajateks olid endised noorkotkad Kalju Kressel ja Raimond Ariko, kes olid olnud sama samba avamisel ka 25. juunil 1939. Üle Eesti otsustati kokku kutsuda järjepidevuse kandjaina endisi noorkotkaid ja kodutütreid ning alustada Kaitseliidu eriorganisatsioonide ülesehitamisega. Noorte Kotkaste organisatsioon taastati ametlikult 12. augustil 1989 koos Kodutütarde organisatsiooniga Pärnumaal Tahkurannas. Nimeks sai esialgu ENKOL (Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit). Esimeseks staabiülemaks valiti Kalju Kressel. Võeti vastu dokument "NK ja KT organisatsiooni põhialused". 2007 aastast on noortekotkaste peavanema kohusetäitja Silver Tamm.
Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad, kes vooruste (vastavalt tarkuse, mõõdukuse ja mehisuse) kandjaina kehastavad õiglust tervikuna ning seisusele vastava riikliku hariduse ja kasvatuse korral tagavad harmoonilise ühiskonnakorralduse. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. Platoni filosoofia on antiikne objektiivne idealism; see on teeninud hiljem nii alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke. See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist
Kui nii, siis päästsid need kaks riigimeest sellega riigi järjepidevuse, sest EV valitsusest oli Uluots ainuke, kes oskas märkamatuks jääda ja kellel õnnestus õudse 1941.aasta hukkamistest, vangistamistest ja küüditamistest tervena läbi tulla. Kui aga Pätsi ja Uluotsa kokkulepet polnud, siis oli presidendivõim ikkagi Uluotsa kätte üle läinud ja järjepidevuse eest tuleb tänada põhiseadust. Autorid, kes prof.Uluotsast lähtunud Eesti valitsusi kontinuiteedi kandjaina eitavad, kasutavad väära eeldust, nagu jätkaks põhiseadus riigi territooriumil toimimist veel pärast seda, kui riiklus ise on peatunud ja võõra võimuga asendunud. Väär eeldus annab väära järelduse, nagu olnuks Varese valitsus ametisse määratud põhiseaduse kohaselt, nagu oleks Uluotsast saanud ekspeaminister ja nagu oleks president Päts oma tööd jätkanud. Tegelikult on põhiseadus vaid
Siiski analüüsitakse kommunikatsiooni tagajärjekust, olulisimaks vahendiks on avaliku arvamuse uuringud. Institutsioonid - traditsioonilise arusaama kohaselt on reeglite kogumid, mis reguleerivad inimeste käitumist. Paraku ei suuda need piisavalt seletada avalike poliitikate elluviimise mehhanisme. Uusinstitutsionalism, mis tõlgendab institutsioone laialt, käsitab neid väärtuste ja tähenduste kandjaina. Institutsioonid kajastavad ühiskonna põhiväärtusi, lihtsustavad oodatud käitumise kohta käivaid sõnumeid ja piiravad erinevusi arusaamades. Erinevused valitsemiskultuurides tulenevad eri arusaamadest riigi rollim võrdsuse ja hierarhia, individualismi ja kollektiivsuse, otsustamise printsiipide ning seadusnormi rolli kohta Kujunenud 3 põhilist demokraatlikku valitsemiskultuuri: Põhja-Euroopa, Mandri-
" (BULTMANN 1993:148) Samas näivad ümbritsevas mõtteparadigmas väga levinud olevat gnostitsistlike vaadete algmed, mille kohaselt maailm on läbinisti kuri ja pime paik ning Kurja ingelliku väe täieliku meelevalla all. Sarnast suhtumist tõrjutakse nii Kl kirjas (seoses teatud hereetikute poolt praktiseeritud rituaalidega ingellike jõudude nõuete rahuldamiseks) kui ka Jd kirjas, kus sõideldakse neid, kes arvavad end gnostilise ,,valgustatuse" kandjaina võivat mitte hoolida moraalinormidest. Nii on teisest küljest ka algkoguduse käsitlusele omane teatud dualistlik maailmanägemine, mis puudutab olukorda immanentses, empiiriliselt tajutavas maailmas. Siin nimetab johanneslik traditsioon saatanat ,,selle maailma vürstiks" (Jh 12:31). Ka Pauluse teoloogia ning deuteropauluslik traditsioon on selles osas sama meelt. Pauluse kirjad nimetavad korduvalt saatanat Jumala vastaseks (1Kr 5:5 7:5 2Kr 11:14 2Ts 2:9). Pauluski peab saatanat selle
annaabi.ee 
