Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus
Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsus, siis etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 10. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan
täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. W 10. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. 11. 1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja
29.Vabariigi Presidendi isikule esitatavad nõuded ning tema valimise kord. Vabariigi Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40 aastane sünnilt Eesti kodanik. PS §79 kohaselt valib Presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Kandidaadi üles seadmise õigus vähemalt viiendikul Riigikogu liikmetest või 21 valimiskogu liikmel. Riigikogus kolm hääletusvooru, kus kandidaadil tuleb saada 2/3 häälteenamus. Valimiskogus valimiskogu liikmete koosseisu häälte enamus. Valimiskogusse lähevad kandidaatidena Riigikogu kolmandas hääletusvoorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati, nende kõrvale on võimalik üles seada ka teisi kandidaate . 30.Vabariigi Presidendi volitused kohtuvõimu, õigusjärelevalve ning riigikaitse alal. Kohtuvõimuga suhtlemisel on Vabariigi Presidendil on Riigikogule Riigikohtu esimehe kandidaadi esitamise õigus ja kohtunike ametisse nimetamise õigus Riigikohtu ettepanekul.
Hakkasid nõudma uut põhiseadust. Samal aastal läks Eesti lõplikult üle meetermõõdustikule. 1932 - esitati põhiseaduse kava rahvale hääletamiseks, kuid rahvas lükkas selle tagasi. 1932 - Eesti-NSVLi mittekallaletungi leping. 1933 - Vapsid kehtestasid uue põhiseaduse. Selle poolt oli ka enamus elanikkonast. Sellega seati sisse ka Riigivanema ametikoht. Uus põhiseadus hakkas kehtima alates 01.01.1934 ja pidid toimuma ka Riigivanema valimised. Valimistel seati Pätsi kõrval kandidaatidena üles ka Laidoner, Rei, Larka. 12.03.1934 - Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Laidoneri toetas Eesti sõjavägi ja sõjakool. Algas nn. vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord. Demokraatlikud õigused olid piiratud. 02.10.1934 - Saadetakse laiali Riigikogu. 1934 - esimest korda eestis väljastatakse naisterahvale juhiload - Helmi Vahtra'le. 1935 - Keelustatakse senised erakonnad; toimuvad mitmed rahvuslikud kampaaniad valitsuse
kümme oma esindajat. 1996.a. presidendivalimiste ajal oli Valimiskogu suuruseks 374 isikut. Riigikogus toimunud viimase valimistevooru kandidaadid muutusid automaatselt ka kandidaatideks ka Valimiskogu jaoks. Lisaks neile võisid Valimiskogu 21 liiget seada üles ka oma kandidaadid. Teoreetiliselt oleks võinud seega kandideerida 19 isikut. Tegelikkuses seati üles viis kandidaati – Lennart Meri ja Arnold Rüütel Riigikogu kandidaatidena ning Valimiskogu poolt veel lisaks Tunne Kelam , Siiri Oviir ja Enn Tõugu. Valimiskogus oli ette nähtud maksimaalselt kaks vooru. 1) Esimeses voorus oleks osutunud valituks kandidaat, kes oleks kogunud enam kui poole hääletamisest osavõtnutest. Selliseid valijaid oli 1996.a. 372, seega oleks võiduks vajalik häältekogus olnud 187 häält. Tegelikkuses kujunesid tulemused sellisteks: Lennart Meri – 139 häält Arnold Rüütel – 85 häält
Tallinna linn 10, Tartu linn 4, Pärnu 2 esindajat). 1996.a. presidendivalimiste ajal oli Valimiskogu suuruseks 374 isikut. Riigikogus toimunud viimase valimistevooru kandidaadid muutusid automaatselt ka kandidaatideks Valimiskogu jaoks. Lisaks neile võisid Valimiskogu 21 liiget seada üles ka oma kandidaadid. Teoreetiliselt oleks võinud seega kandideerida 19 isikut. Tegelikkuses seati üles viis kandidaati – Lennart Meri ja Arnold Rüütel Riigikogu kandidaatidena ning Valimiskogu poolt veel lisaks Tunne Kelam, Siiri Oviir ja Enn Tõugu. Valimiskogus oli ette nähtud maksimaalselt kaks vooru. 1) Esimeses voorus oleks osutunud valituks kandidaat, kes oleks kogunud enam kui poole hääletamisest osavõtnutest. Selliseid valijaid oli 1996.a. 372, seega oleks võiduks vajalik häältekogus olnud 187 häält. Tegelikkuses kujunesid tulemused sellisteks: Lennart Meri – 139 häält, Arnold Rüütel – 85 häält, Tunne Kelam – 76 häält,
annaabi.ee 
