väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes; piir, mille puhul tekivad raskused sildkraanade töös; 1/500 - ohutu piir ehitistel millel praod on lubamatud; 1/600 - piir diagonaalsidemetega raamidel; 1/800 - piir kus tekivad raskused vajumi suhtes tundlike masinatega. Vaivundamendid 29
Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul, kui alumise kihi kandevõime määrab dreenimata nihketugevus cu , saab tingimusest V = Rk leida vajaliku talla laiuse otseselt V1 h(1,5c´1+(h´1h+2d´1d)Kstan´1) B = (2+)cu2 + q´- dkk h´1h 4.2.3. Talla mõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. Lihtsate ja väikeste ehitiste vundamentide projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid "lubatava" surve q u väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad jne) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Neid lubatud surveid võib kasutada juhul, kui vertikaalselt koormatud vundamendi süvis on vähemalt üks meeter (keldri põrandast vähemalt 0,5 m. Lubatud surve järgi ei tohi projekteerida vundamenti, kui:
horisontaalkoormus Ph, tuleb tallale mõjuvad komponendid leida seostega V = Phsinα + Pvcosα H = Phcosα – Pvsinα α on talla kaldenurk horisontaalist. Saadud alglähend tuleb täpsustada kandevõime kontrolli abil. 4.6 Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid “lubatud” surve qu väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4.1 esitatud lubatava surve 26 suurused eesti põhilistele pinnaseliikidele. Tabel 4.1 Lubatud surve suurused
Näiteks kui naaberhoone on kavas rajada sügavama keldriga, on mõistlik suurendada vundamendi süvist. See aitab vältida keerukate tehniliste võtete kasutamist naaberhoone vundamentide rajamisel. 40. Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid "lubatud" surve qu väärtusi. qusuurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4.1 esitatud lubatava surve suurused eesti põhilistele pinnaseliikidele.
vertikaalkoormusele normväärtusega 1,0 kN, mis toimib konstruktsiooni kõige ebasoodsamas punktis. Detailsemalt − vt EEE, eurostandard EN 50341-1 ja EE võrgustandard ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 39 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Avariikoormused Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja paindekandevõimele (pikikande- võimele), sätestab eurostandard EN 50341-1 kandepiirseisundile vastavad avariikoormused. Arvesse võetavateks koormusteks on vastavalt juhtme kat- kemisel tekkiv juhtme ühepoolne staatiline tõmme ja leppelised mittetasakaa- lustatud ülekoormused. a) Väändekoormused Igasse piksekaitsetrossi või faasijuhtme kinnituspunkti tuleb rakendada asja- kohane staatiline jääkkoormus, mis tuleneb juhtme, osajuhtme või piksekaitse- trossi katkemisest külgnevas visangus. Raskemate tingimuste arvestamiseks
seetõttu hakata voolama. Väsimustugevusele avaldab pingekontsentratsioon seevastu suurt ebasoodsat mõju ja seetõttu tuleks vahelduvalt koormatud elementide puhul pingekontsentraatoreid vältida. Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune. Kasutuspiirseisundis, näiteis läbipaindele võivad nad siiski mõju avaldada mingis ristlõike osas jõuavad summaarsed pinged voolavuspiirini varem ja seetõttu deformatsioonid suurenevad. Ka väsimustugevust võivad algpinged märkimisväärselt vähendada. Algpingeid saab vähendada termilise töötlemisega.
f yd f yd 340 Tulemus: Valime tõmbearmatuuriks 6Ø20 (As1 = 1884 mm²). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 82 6. Põikjõud 6.1. Põikjõukandevõime määramise meetodid Põikjõu põhjustatud purunemisele eelneb alati kaldpragude tekkimine piirkonnas, kus esine- vad suurimad põikjõud [joonis 6.1(a)]. Kandepiirseisundile lähenedes hakkab üks kaldpragu- dest tugevalt avanema ja määrab sellega ära purunemislõike asukoha. Kaldpragu on põhjusta- tud betooni peatõmbepingest mt, ta tekib, kui mt > fct. Tavaliselt tekib kaldpragu elemendi nulljoonel ja koormuse suurenedes areneb edasi tõmbe- ja survetsooni poole. Kaldpragu võib edasi areneda ka juba olemasolevast normaalpraost. Enne prao tekkimist on betooni piki- ja nihkepinged määratavad tehnilise mehaanika valemitega
annaabi.ee 
