Mõõdukirja (International Tonnage Certficate). Sellise ühtlustatud mõõtmise süsteemi alusel on võimalik laevu võrrelda. Samade mõõtmete alusel määratakse võetakse laevadelt riiklikke- ja sadamamakse. Suezi- ja Panama kanali administratsioonid ei tunnista rahvusvahelist mõõtesüsteemi ja annavad välja kumbki oma süsteemi järgi teostatud mõõtmistele põhinevad mõõtekirjad, mille alusel võtavad kanalimakse. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Järelvalve toimib terve laeva elu jooksul alates projekteerimisest, kus arvestatakse ühe või teise KÜ nõuete ja reeglitega. Kõik KÜ-d on välja töötanud oma laevade
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn. See varem kasutusel olnud mõõtühik saadi esimese rahvusvahelise mõõtekonventsiooni ettevalmistamise käigus 1854. aastal. Aluseks sai sel ajal maailmas
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. GT ja NT on mõõtühikuta suurused. Näitena võib tuua laeva, mille kinniste ruumide maht on 10000 m3. Kasutades toodud valemit saame laeva kogumahutavuseks GT= 2800. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja (tonnage certificate). GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. 3.6.4 Kiirus. Kiiruse juures on tähtsad järgmised näitajad: tehniline kiirus – jõuseadme täisvõimsusel täislastis laevaga saadav kiirus; ekspluatatsiooniline kiirus – reisi jooksul praktiliselt saavutatav keskmine kiirus, millest lähtudes tehakse kõik ekspluatatsioonilised arvutused;
(International Tonnage Certficate). · Sellise ühtlustatud mõõtmise süsteemi alusel on võimalik laevu võrrelda. · Samade mõõtmete alusel määratakse võetakse laevadelt riiklikke- ja sadamamakse. · Suessi- ja Panama kanali administratsioonid ei tunnista rahvusvahelist mõõtesüsteemi ja annavad välja kumbki oma süsteemi järgi teostatud mõõtmistele põhinevad mõõtekirjad, mille alusel võtavad kanalimakse. Vabaparda märgistus Laevale määratakse vabaparras nii, et: · Lubatud täislasti korral jääks piisav ujuvusvaru · Peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud lainetuses üleuhtumine 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle
07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn. See varem kasutusel olnud mõõtühik saadi esimese rahvusvahelise mõõtekonventsiooni ettevalmistamise käigus 1854. aastal. Aluseks sai sel ajal maailmas tegutsenud laevade lastiruumide kogumahu
07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn. See varem kasutusel olnud mõõtühik saadi esimese rahvusvahelise mõõtekonventsiooni ettevalmistamise käigus 1854. aastal. Aluseks sai sel ajal maailmas
07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused. Kuid nende aluseks on registertonn. See varem kasutusel olnud mõõtühik saadi esimese rahvusvahelise mõõtekonventsiooni ettevalmistamise käigus 1854. aastal. Aluseks sai sel ajal maailmas tegutsenud laevade lastiruumide kogumahu
annaabi.ee 
