tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat maitset, mis on soolane, magus, hapu ja mõru, lisaks umami. Haistmiseks kasutatakse olfaktoorseid rakke. Lõhnad jaotuvad 6 klassi: lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad ja teravad lõhnad. Puutetundlikkus on suurim keelel, huultel ja sõrmeotstel. Läbi puutetundlikkuse edastub inimesele valuaisting ja temperatuuriaisting. 2. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Eesmärk on
Lisaks hertsidele võib rääkida ka helitugevusest detsibellid. Alumine piir on individuaalne (üle 10), ülemine on 140 db. Rääkida võib ka helitämbrist. Haistmisaisting lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade eristamise ajuosa hakkas kõige enne arenema. Igal inimesel on oma lõhn. On teada putukaliike, kes eristavad vastassoost isendi lõhna umbes 30 km kauguselt. Feromoonid teatud keemilised ühendid, mida loomad eritavad suhtlemiseks. Märgistavad territooriumi, annavad teateid seksuaalkäitumise kohta. Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees
Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pärast mõru maitset, soolast maitset tunneb kõige rohkem keele otsas ja servades. Maitsmine on oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmismeele abil saab hinnata peale toidu ja joogi kvaliteedi ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Lõhnadel spetsiaalseid nimetusi pole. Eristatakse 6 lõhnaklassi : lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad, teravad lõhnad. Kompimine Võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, materjali jne. Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes. Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda.
Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Nt loodud lõhnade klassifikatsioon, milles eristatakse 6 lõhnaklassi ja 6 nn objekti: LÕHNAKLASS LÕHNAB NAGU Lillelõhnad Roos Eeterlikud lõhnad Pirn Muskuslõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnalised lõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. Maitse- ja haistmisaistingud on väga tähtsad toiduainete sensoorse analüüsi tegijatel (toiduainete hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine
See on limaskestaga kaetud lihaseline elund, millel eristatakse kolme osa: · keelekeha; · keelejuur; · keeletipp. 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) Haistmisega on kindlasti seotud mõiste adaptatsioon. Lõhnade puhul tekib Lõhnaklass Lõhnab nagu Lillelõhnad Roosid Eeterlikud lõhnad Pirnid Muskuselõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism Ageusia (maitsmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine maitsmis-ärritaja suhtes, maitsmisvõimetus võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Anosmia (haistmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine haistmis-ärritaja suhtes,
võimendatakse kuulmeluudega keskkõrvas. Sealt liigub edasi sisekõrva, kus asub tigu, mis muudab võnkumise närviimpulssideks ja toimub helikõrguse määramine (inimese piir 1620000 Hz). Infraheli, alla 16 Hz on inimesele kahjulik. Inimene kuuleb helitugevusi 15130dB (130 dB on valulävi). Haistmine lõhnadel eraldi nimesid ei ole, aga klassifitseeritakse: terevalõhnalised, etterlikud, lillelõhnad, kamprilaadsed, muskus ja roiskumislõhnad. Asiting tekib, kui õhus lendlevad aineosaksed satuvad nina haistmisretseptoritesse. Inimesel on nõrgem haistmismeel võrreldes loomadega. Lõhnatundlikus on naistel suurem, aga oleneb ka eluviisist (nt suitsetajatel halvem), mille kõrgaeg on 3060ndad eluaastad. Sel ajal on kõige praem haistmismeelt treenida. Maitsmine aine molekulid satuvad keelel asuvatesse maitsmisrakkudesse. Eristatakse nelja
Samas on teada, et haistmismeel arenes kõige kiiremini välja kuid siiski pole see meil nii tugev kui teistel loomadel. Osad loomad kasutavad lõhnaaineid ehk feromoone oma territoorjumi märgistamiseks. Naistel on meestest tugevam lõhnatundlikkus. Vahel võib lõhnatundlikkus ka ära kaotada kuid seda juhtub harva. Lõhnatundlikkus on kõige parem kolmekümnendates-neljakümnendates. Lõhnu jaotatakse kuueks lille-, eeterlikud- , muskus-, kamprilaadsed-, roiskumislaadsed- ja tervad lõhnad. Igal inimesel on individuaalne ja kordumatu lõhn. Kui on mingi tugev lõhn pikka aega, siis haistmine kaobki ja sa ei tunne enam seda lõhna harjud ära. -) Maitsemeel tekib kui süljes lahustunud ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad põhiliselt keelel. Põhi maitsed, mida inimene eristab magus, hapu, soolane ja kibe/mõru. -) Kompimismeele retseptorid asetsevad nahas eriti näpuotstes, huultel ja keelel.
Inimesel on ~107 haistmisrakku, saksa lambakoeral on 2,2x108 haistmisrakku. Lõhnade klassifitseerimisel pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Nt loodud lõhnade klassifikatsioon, milles eristatakse 6 lõhnaklassi ja 6 nn objekti: LÕHNAKLASS LÕHNAB NAGU Lillelõhnad Roos Eeterlikud lõhnad Pirn Muskuslõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnalised lõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. Maitse- ja haistmisaistingud on väga tähtsad toiduainete sensoorse analüüsi tegijatel (toiduainete hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e
annaabi.ee 
