o Läbipaistev vedelik – lisatakse suures koguses lisandeid mineraalõlile. Veega segades muutub poolläbipaistvaks. Kasutatakse lihvimisel. Vees mittelahustuv jahutusvedelik o Mineraalõli, o Fatty oil (soja ja rapsi õli), o Segatud õli (mineraal+5-30% õli), o Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) o Saab kasutada protsessides kus lõikekiirus on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, kammlõikamine, jne) Jahutusvedeliku hindamine (emulsioon) o Kontsentratsioon – iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses, ühik on %, vees lahustuvates jahutusvedelikel on kontsentratsioon tähtsaim parameeter, kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 0 – 3% on liiga väike: tulenevad probleemid on korrusioon ja teriku eluea vähenemine. Lahendused tulenevad suurendades kontsentratsiooni. 3 – 5% on paras.
..12,5 3,2 Mahalõikamine treipingis 25...100 25 Freesimine silinderfreesiga - kooriv 25...50 - puhastöötlemine 3,2...6,3 3,2 Freesimine laupfreesiga - kooriv 6,3...12,5 - puhastöötlemine 3,2...6,3 3,2 Puurimine 6,3...12,5 12,5 Avardamine 3,2...6,3 3,2 Hõõritsemine 1,6...3,2 1,6 Kammlõikamine 0,8...3,2 0,8 Ümarlihvimine - poolpuhastöötlemine 3,2...6,3 - puhastöötlemine 0,8...1,6 0,8 Tabel 2
Höövelpingid: Risthöövelpingil kasutatakse enamasti kiikuva kulissiga või hüdraulilist pealeliikumist. Vertikaalhöövelpinkidel , kus lõikuri töökäigu pikkus on lühike, kasutatakse sageli, selleks et tagasikäigu kiirus ületaks tunduvalt töökäigu kiiruse, pealiikumise ajamis pöörlevat kulissi. Kasutusel on ka hüdraulilised ajamid. Pikihöövelpinkidel saab laud koos toorikuga sirgjoonelise liikumise ajami ülekandel hammsrata-hammaslatt või hüdroajamilt. Kammlõikamine: Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldub kogu töötlusvaru ühe töökäiguga. Kammlõikepind on oma konstruktsioonilt ja talitlusomadustelt suhteliselt lihtsad, mis on tingitud sellest, et kammlõikepingil kopeeritakse tööriista hammaste kontuur töödeldavale pinnale
2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks.
Revolverpea igasse pesasse seeb kinnitada erinevaid lõikeriistu. Lõikeriista vahetus toimub kiiresti revolverpead pöörates. Lõikurid, mis saavad pikkiettenihkega, kinnitatakse revolverpea pesadesse. Revolvertreipinkide kasutamine on otstarbekas suurema detailipartii valmistamiseks paljude lõikurite järjestikulise kasutamisega. 25 Joonis 21. Revolvertreipink 35. Kamm ja hambalõikamine Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldab kogu töötlusvaru ühe töökäiguga. Joonis 22. Kammlõikamine a – kammlõikur, b - lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit – kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod
74. Uued töötlusmeetodid (elektrofüüsikalised- füüsikaliskeemilised töötlemismeetodid)- eelised- peaaegu puuduvad mehaanilised koormused, ttödeldavus ei sõltu materjali meh omadustest, keerulised materjale saab töödelda lihtsate liikumistega. Puudused: madal tootlikus ja pingid on kallid. 75. Vt lk 357 ümarlihvimine ja tsentrita lihvimisskeem 76. Miks on vaja valandeid sepistada? Kuna esialgsel töötlemisel ei saada piisava päpsuse ja kvaliteediga detaili 77. Kammlõikamine- on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja min pinnakareduse. Lõikeprotsessis lõikavad kõik hambad laaste, iga järgmine hammas on eelmisest kõrgem. Tööriista ja tooriku autonoomne ettenihkeliikumine puudub. 78. Keevitamisel eelistatav vool: tavaliselt alalisvool, ehitusplatsil vahelduv ja ka TIG keevitusel vahelduvvool 79. Al tootmine- peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksüüde.
o. hammastega osal) telje risttasandil igas sihis teatud nurga ulatuses vabalt "kiikuda" või siis nn. ujuvkinnituse rakiseid, mis võimaldavad hõõritsa tööosal töödeldava ava järgi täpsemini orienteeruda. Tuleb silmas pidada, et valdavalt kujuneb töödeldava ava läbimõõt riista läbimõõdust suuremaks. 76. Kirjelda enamlevinumaid teriklõikamise liike?Tee joonis(ed)? Puurimine; Hõõritsemine; Avardamine; Freesimine; Kammlõikamine; Mikroteriklõikamine; templiga lõikamine; noaga lõikamine; Treimine; hööveldamine 77. Mis freese võib kasutada tasandi freesimiseks? Silinder- kui ka otsfreesi 78. Miks on ettenihkele vastufreesimine ebasoodsam kui kaasafreesimine? Hamba lõikesse minekul on lõigatava kihi paksus null, enne lõikamise alustamist tekib teatud ulatuses lõigatava materjali muljumine, kuid on kasutatav ka juhul kui pingi ettenihkekruvis on lõtkud 79. Mis liikumise saab kukaldamisel kukaldav riist?
Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakorda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ka lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis
Enimkasutatavad on volframkarbiidi baa- sil karbiidkermised, näiteks WC-Co ja WC-TiC-Co. Lõikurite terikud varustatakse kiirlõiketeras- 2.5.2. Lõikamise põhiprotsessid test või karbiidkermistest erineva kujuga plaatidega Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine, (sele 2.34), mis joodetakse tera kehale või kinni- puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba- tatakse sinna mehaaniliselt. Mehaaniline kinnitus lõikamine, lihvimine. võimaldab plaadi ühe lõikeserva nürinemisel kasu- Lõikeprotsesse iseloomustavad tehnoloo- tada teisi. gilised karakteristikud. Vaatleme neid treimise näitel (sele 2.35).
..14 - Treimine pikiettenihkega 4,4...12,5 8...14 5 Puurimine 6,3...12,5 12...14 10 Süvistamine 3,2...25 10...15 8 Sisetreimine 0,4...100 7...17 6 Hõõritsemine 0,4...12,5 7...10 6 Kammlõikamine 0,8...6,3 7...9 - Tasalihvimine külgkettaga 0,4...1,6 5...8 5 Soveldamine 0,1...3,2 5...7 - Poleerimine 0,05...1,6 5...6 - Plankimine 0,012...0,2 5...6 -
annaabi.ee 
