Tavalised metallitooted olid relvad ning ehted. Kogu pronksi- ja rauaaja keraamika on valmistatud käsitsi, ilma ketra kasutamata. Pinnatöötlusviisidena olid vaadeldava ajajärgu jämekeraamikas levinud tasandamine, riipimine ja tekstiilivajutused, kusjuures küllalt tihti kasutati ühe ja sama nõu valmistamisel kahte või isegi kõike kolme varianti korraga. Savinõude ornament on küllaltki mitmekesine, vastavalt ornamendi eripärale jagatakse keraamikastiilid nöör- ja kammkeraamikaks. Muudest käsitööaladest on arheoloogilises aineses paremini esindatud puutöö ja luuesemete valmistamine. Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates. Matmiskombed
mätastega. Ainsaks magusaks asjaks muistsete inimeste jaoks oli mesilaste mesi. Tööriistad oli valmistatud kivist ja luust, samuti tugevast puust. Inimesed ei suutnud muistsel ajal üksinda toime tulla, seepärast elasid nad hulgakesi koos. Koos elasid sugulased ning neid rühmi nimetatakse seepärast sugukondadeks. Umbes viis tuhat aastat tagasi hakkas levima savinõude valmistamine. Vanimatel savinõude kildudel on kammitaolise esemega tehtud jäljendid. Niisugune savinõu ongi tehtud kammkeraamikaks. Kuna inimesed ei osanud muistsel ajal seletad loodusjõudusid ja ei saanud aru iga kord, miks saak ei kasva või küttimine ei õnnestunud oli neil arvamus, et seda kõike juhivad vaimud. Seepärast oli tarvis looduse vaimudega hästi läbi saada, neile ohverdada, neid paluda või kanda mingit kaitsvat eset talismani. Põlluharimise algus. Enam kui 5000 aastat tagasi jõudsid Eestisse lõuna poolt uued rändhõimud.. Need hõimud
Aastatuhandeid hiljem õpiti kasutama paremaid tööriistu. Idast tulid Eesti aladele elama soome-ugri hõimud. Algselt elasid need Venemaal Uurali piirkonnas, kust nad rändasid mitmele poole laiali. Osa soome-ugrilasi jõudis välja Läänemere äärde, need olid eestlaste ja soomlaste esivanemad. Koos soome-ugri hõimude tulekuga jõudis meie maale oskus kaunistada savinõusid kammikujuliste mustritega - selliseid nõusid nimetatakse kammkeraamikaks. MESOLIITIKUM Rannikuasustuse majanduslikuks aluseks oli hülgeküttimine, mille kõrval jätkusid ka traditsioonilised- jahi, kalapüük ja korilus. Arvukaimaks leiuliigiks asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts. Mesoliitikumi algul on rohkesti kasutatud kvaliteetset mustjaspruuni värvi kriidilademe tulekivi
e.m.a enne meie ajaarvamist m.a.j meie ajaarvamise järgi 3. KUIDAS ELASID MUISTSED KÜTID Vanim teadaolev asula Eestis leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedalt Pullist. Selle vanus on umbes üheksa ja pool tuhat aastat. Muistsed inimese elasid külades. Nad elasid püstkodades ning said toitu kas jahti pidades või korilusel käies. Inimesed elasid mitmekesi, sest siis nad said hakkama. Muistsed inimesed kaunistasid oma savinõusid kammidega ning seda stiili nimetati kammkeraamikaks. Mõisted: kammkeraamika savist nõud, mis on kaunistatud kammitaolise esemega vajutades sugukond inimrühm, millesse kuuluvad inimesed on omavahel sugulased korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks 4. PÕLLUHARIMISE ALGUS Põllud olid vanasti kahte sorti: põlispõllud ja alepõllud. Põlispõldu hariti korrapäraselt, aga Eesti mullakiht paesel pinnasel oli väike ning sinna eriti midagi kaua ei kasvanud. Alepõld tehti aga metsa maharaiumisel
ääres, vahel ka väikesaartel. Sellest ajajärgust on Eestis teada umbes 50 asulakohta. Kammkeraamika kultuuri ajal tuli taas kasutusele kvaliteetne tulekivi. Sellest valmistatud tööriistad Eestis osutavad üsnagi laialdastele kaubandussidemetele. Pildil kammkeraamika savinõu. Nõudele on iseloomulik välispinda kattev kammilaadse esemega tekitatud triibuline muster, mille järgi nimetatakse seda keraamikat kammkeraamikaks. Ornament koosneb lisaks kammivajutustega tekitatud jäljenditele ka lohkudest ning vahel ka erisugustest täketest ja soontest. Narva kultuuri kammkeraamikat kasutati toiduainete säilitamiseks ja arvatavasti ka keetmiseks. Nõude kasutamisest keedunõudena annab tunnustust mõnede leitud nõude sisepinnale kõrbenud orgaanilise materjali kiht. Keraamiliste nõude väärtusest annavad aimu leiud, mis näitavad, et vahel on püütud vigasaanud esemeid parandada.
U 5800 eKr jõudsid hülgekütid Saaremaale, u 5700 eKr Hiiumaale ja 5300 eKr Ruhnu saarele. Keraamika kasutuselevõtmisega algas Eestis neoliitikum ehk noorem kiviaeg, mis U 5000 eKr kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga. Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava U 4000 eKr ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse. U 3900–3500 Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), eKr mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega. Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, U 3000 eKr esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud
annaabi.ee 
