LIIMPUIDUST KONSTRUKTSIOONIDE NING LIIMPUITPLAATIDE TOOTMINE EESTIS Tartu 2008 Liimpuittooted Sõrmjätkatud saematerjal kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavaheline kokkuliimimine Liimpuit liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse saematerjalitüki lapped Liimplaat saematerjalitükkidest, mis ühendatakse omavahel servadest (moodustub plaadikujuline toode) Liimpuidu eelised Tala mõõdud jätkuvliistude kasutamise tõttu on talade mõõdud piiramatud Suurem tugevus võimalik eemaldada oksakohad
tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek
Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek
Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru Umbes 4000 eKr võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, mille pinda hakati kaunistama omamendiga Kammipiide sarnase templiga tõmmatud joonte järgi savinõudel, mis on sellele ajale väga iseloomulikud, hakati kutsuma ka kammkeraamika kultuuriks Asulad paiknesid endiselt jõgede, järvede ääres; ka mere ääres ja saartel Surnuid maeti asula territooriumile Lahkunutele pandi kaasa mõni noake või ehe Mitmed kammkeraamika leiud viitavad kunstilise meele olemasolule Luust või merevaigust valmistati loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest
venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed neljakandilised postidele toetuvad hooned. Jahi ja tööriistade valmistamise oskus paranenud. Küttimise ja koriluse õitseaeg nöörkeraamika kultuur(venekirveste kultuur)-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved. Hariti põldu ja kasvatati loomi. Õhuke kultuurikiht ja vähe leide
silmaauke ja nad kinnitati varre külge nahast rihmadega. Keraamika võeti kasutusele V aastatuhandel eKr, siis sai alguse ka neoliitikum ehk noorem kiviaeg. Vanimad nõud valmistati savist, millesse segati kivipuru, taimi ja ka teokarpe. Kujult olid anumad alt teravnevad pajad, mida hoiti augus või kivide keskel, selle ümber tehti lõket. Umbes IV aastatuhandel eKr võeti kasutusele savinõud, millede pindasid kaunistati ka ornamendiga. Ornament on kammipiide sarnase templiga tõmmatud joon, mis on sellele ajastule väga iseloomulik. Sellest tuleneb ka nimetus "kammkeraamika kultuur". Tööriistad oli sellel ajaperioodil juba tublisti edasi arenenud. Kammkeraamika kultuuris võib tähendada ka kunsti olemasolu. Arheoloogide leidudeks on luust või merevaigust valmistatud loomad, linnud, maod, inimeste kujukesed- kasutati ka ehetena. Kujukesed kandsid maagilist tähendust, mis kandjat hoidsid ja kaitsesid.
väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted Liimpuittoodeteks loetakse sõrmjätkatud saematerjali, liimpuitu ning liimplaati. Sõrmjätkatud saematerjal (Finger Joined Lumber) valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Operatsiooni eesmärgiks on saavutada saematerjali nõutav pikkus (mõnikord 12 m ja enamgi), kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb lõpptulemus parema kvaliteediga kui oli tooraine. Sõrmjätkatud saematerjali
väljatöötamisel. Sageli on sellised tooted mõeldud erikasutuseks, kus nendele esitatavad kvaliteedinõuded ei pruugi ola tavapärased. Näiteks esitatakse erinõudmisi nende materjalide tugevusele, kestvusele, mõõtmetele jne. Tehnilised puittooted jagunevad alljärgnevalt: Liimpuittooted Liimpuittoodeteks loetakse sõrmjätkatud saematerjali, liimpuitu ning liimplaati. Sõrmjätkatud saematerjal (Finger Joined Lumber) valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Operatsiooni eesmärgiks on saavutada saematerjali nõutav pikkus (mõnikord 12 m ja enamgi), kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb lõpptulemus parema kvaliteediga kui oli tooraine. Sõrmjätkatud saematerjali
tisleriplaatide siseosadena.Liimpuitkilpe on saadaval nii tervetest lamellidest kui sõrmjätkatud materjalist. Terved lamellid tähandavad seda, et lamellid mis külgepidi kokku liimitakse on täies pikkuses ühes terves tükis. Tervetest lamellidest on võimalik toota pikkust kuni 2100mm. Pikemat kilbid on kõik sõrmjätkatud. Välja näeb tervetest lamellidest liimitud kilp selline nagu näidatud lisa 1. Sõrmjätkatud liimpuitkilpe valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega puidutükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Laialdaselt kasutatakse veel ka sõrmjätkatud saematerjali akna- ja uksepiitade valmistamiseks, kusjuures tema mõõdud mängivad vähem, võrreldes tavalise saematerjaliga ning seda eriti tingimustes, kus ruumi sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahel esineb olulisi erinevusi. Sõrmjätkatud materjal on odavam, kui tervetest lamellidest liimitud toode, kuna selle
kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta. Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde. Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti Skandinaaviaga.
annaabi.ee 
