Stalini diktatuuri kujunemine 21. jaanuaril 1924 suri Lenin. Võim läks Poliitbüroo kätte. Selleks ajaks oli Stalin parteiaparaadi enda kätte koondanud, tema ametinimetus oli parteisekretär. Partei juhtimine pidi toimuma Poliitbüroo kaudu. Poliitbüroos oli kaks tiiba: 1. pahempoolsed (NEPi vastu) Trotski industr. poolt 2. parempoolsed (NEPi poolt) Buhharin Nende põhierinevus oligi suhtumises NEPpi. Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias. 3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis. Stalin väitis alati, et esindab partei pealiini. 4
Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.Pärast Lenini surma kasutas oma positsiooni selleks, et kõrvaldada kõik võimalikud konkurendid partei- ja riigijuhi kohale. 1924-27 arendas Stalin Trotski vastast tegevust ja tuginedes Kamenevi ja Zinovjevi ja teiste Poliitbüroo liikmete (Buhharin, Rõkov, Tomski) toetusele, saavutas Trotski kõrvaldamise. Bolsevike "vana kaardivägi"- hävitati moraalselt ja füüsiliselt 1936-38. Stalin kõneles vene keelt tugeva gruusia aktsendiga, ta oli kaval ja oskas oma samme kaugele ette kavandada. Ta leidis, et NSV Liidus on sotsialismi võimalik üles ehitada ilma välise abita.Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu
aastast ja lõppes Stalini- Ordzonikidze võiduga (Moskva jäi domineerima liideuvabariikide siseasjade üle). Poliitbüroo koosseisus 1923. aastal muudatusi ei toimunud. Kuibõsevi asemel sai sekretäriks lätlane Jnis Rudzutaks (1887-1938), keda Lenin olevat soovitanud korra ka Stalini asemel partei peasekretäriks (oma nn. testamendis on Lenin pidanud Stalinit liiga brutaalseks ja läbi peasekretäri positsiooni liiga suurt võimu taotlevaks meheks). Lenini haigus tõi kaasa Stalini, Kamenevi ja Zinovjevi liidu Trotski vastu, eesmärgiga vältida viimase tõusmist partei ja seega kogu NSV Liidu juhiks. Samal ajal Lenini suhted Staliniga halvenesid järsult. Stalin partei peasekretärina oli koondanud enda kätte võimu otsustada kohalike parteiorganisatsioonide juhtide sobivuse üle ja seega ka mõjutada parteikongressile saadetavate delegaatide valikuid. Stalini-Kamenevi-Zinovjevi liit võimaldas neil tasapisi
Mees soovis Stalini asemele kedagi, kes oleks tolerantsem, lojaalsem ja viisakam kaaslaste vastu. Tema tollane käitumine pani Leninit muretsema Lenin oletas, et Stalin pole piisavalt ettevaatlik sellise võimu hoidmisel. Võimu kindlustamiseks hakkas Stalin konkurente kõrvaldama. Esimesena võttis ta ette tõenäoliseima konurendi Trotski ja saatis ta riigist välja. Teada on, et mees lasi ta ka 1940. a. tappa.1 Pärast Trotski eksiili saatmist liikus Stalin järgmiste Kamenevi ja Zinovjevi juurde ja kõrvaldas ka nemad nad parteibüroost välja visates. Sellele järgnes pöörane isikukultus Stalin oli saavutanud ainuvõimu ning algas uus ajastu. Võib tekkida küsimus, miks just Stalin? Kõikidest võimalikest järglasekandidaatidest oli Stalin ilmetuim. Oli ta ju pidevalt olnud Trotski varjus. Teda peeti lausa juhmiks ning kutsuti keskpäraseks. See kõik osutus aga mehe alahindamiseks: tema leebe ilme taga oli peidus
rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata 6)Kasvas linnade ja linnaelanike 5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni arv tabas suur näljahäda, mille tulemusena suri 4-10milj inimest. 9. Suure terrori põhjused. Ajendiks sai Kirovi mõrvamine 1934. Aastal, ilmselt Stalini käsul. Kirovi tapmises süüdistati Kamenevi, Zinojevit, ning nad lasti 1936. aastal maha. Edasi järgnesid suured fabritseeritud(? ) kohtuprotsessid: a) hävitada kõikvõimalikud Stalini mõtlejad ja teisitimõtlejad. B) õigustada Stalini loodud õpetust, et sotsialismi tugevnedes süveneb klassivõitlus. C) süvendada rahvas hirmu ja sellega alistumist süsteemile. 1937. aastal hukati kõrgemad sõjaväelased ja 1938. aastal Buhharin, Rõkov ja teised.
Oluline oli aga see, et valitsus lõigati ära armeest ning Kerenski ei saanud jõude bolsevike vastu suunata. 25. oktoobri hommikul teadsid vähesed Petrogradi elanikud, et möödunud ööl oli linnas võim vahetunud. Pealtnägijate kirjelduste kohaselt jätkasid inimesed oma tavapärast rutiini halvemat aimamata (Pipes 1991). Moskvas bolsevikel nii kergesti ei läinud, kuivõrd sealne Nõukogu toetas partei mõõdukamat tiiba Lev Kamenevi ja Grigori Zinovjevi juhtimisel. Kremli vallutamise nimel tuli bolsevikel pidada veriseid lahinguid tänavatel, kus hinnanguliselt oli vastamisi kaks ligi 15 000 mehe suurust vastasleeri. 2. novembril käskis linna kaitsnud jõudude juht võitlejatel relvad maha panna. 8 Vahemikus aprillist oktoobrini muutusid töötajate hoiakud ,,imperialistliku" sõja,
neile saatsid oma esindajad kõik kohalikud parteiorg-d, nende esindajate valimine toimus vabalt, kongressil valiti partei juhtkond, KK liikmed. Keskkomitees leidsid aset väga ägedad mõtete vahetused, diskussioonid. Samas demokr iseloomustas ennekõike partei juhtkonda. Mõjutada saadi ülevalt tulnud otsuseid väga kaudselt- valides oma esindajaid parteikongressile. Enamlaste juhtkonnas olid diskussioonid vahetpidamata. Nt Kamenevi ja Zinovjevi väljaastumine okt pöörde eel, siis vasakpoolsete kommunistide vastasseis Bresti rahulepingu ratifitseerimisele, ka väitlused tööstusettevõtete riigistamise või ühiskonnastamise üle. Vaidlused NEP-i üle. Vaidlused lähtusid peaasjalikult sellest, et enamlased olid enne okt pööret keskendunud vaid võimu haaramisele ja neil endilgi polnud aimu sellest, kuidas riiki juhtida ja sots ühiskonda üles ehitada. NL esimestel aastatel
annaabi.ee 
