- Osteoklastid surnud luukoe lammutajad 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Osseoalbumiin - Osseomukoid - Kondroitiinsulfaat - Ca-soolad 3. Kiud: -Kollageensed (kollageen-I) -(Elastsed, retikulaarsed, väga vähe) Luud ümbritseb väljast periost e. luuümbris ja luuüdi õõne poolt endost. Periostil on kaks kihti sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked
erladavad uusi rakke sissepoole ,vastu puiduosa ja väljaspoole, vastu niineosa. Kõik koed, mida kambium toodab väljapoole, moodustavad teiskoore(suures osas teisniin), sissepoole tekib aga teispuit. Vegetatsiooniperioodil esineb kambium enamasti mitme rakukihi paksuse kambiaalse tsoonina, puhkeolekus on kambium harilikult ühekihiline. Parasvöötmealade(vihmametsades, troopikas neid eristada ei saa ) taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu). Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel
puitunud, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. Viimastel esineb seda harva ja piiratud ulatuses. Üheidulehelistel taimedel teiskasv enamasti puudub või olemasolul erineb teiste soontaimede omast. Üheiduleheliste teiskasvu siin ei käsitleta. Kõik koed, mida kambium toodab väljapoole, moodustavad teiskoore, sissepoole tekib aga teispuit. Vegetatsiooniperioodil esineb kambium enamasti mitme rakukihi paksuse kambiaalse tsoonina, puhkeolekus on kambium harilikult ühekihiline. Parasvöötmealade taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu). Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Teisksüleemi moodustumisel lõpetab esiksüleem funktsioneerimise, protoksüleem hävib, kuid protoksüleemis leidunud säsirakud võivad funktsioneerida veel aastaid
Oksastamisviise on palju (vt allpool); üldjuhul oleneb viisi valik pookoksa ja pookealuse läbimõõtude suhtest. 10 5.2.1. Harilik ja vastaskeelne jätkamine Nii harilikku kui vastaskeelset jätkamist saab kasutada siis, kui pookekomponendid on peaaegu ühejämedused, läbimõõduga 0,6 … 1,2 cm. Neid pookimisviise kasutades on kasvamaminek väga hea, sest kambiaalse kihi kokkupuutepind on võrdlemisi suur. Pookekomponendid kasvavad kiiresti kokku ja liide on tugev. Et komponente omavahel kindlamini fikseerida, tehakse nii pookoksa kui aluse kaldlõikepindadele veel sisselõiked ehk nn. keeled – sel juhul nimetame meetodit vastaskeelseks jätkamiseks. Pärast lõigete tegemist pööratakse noatera veidi, et lõhed jääks pisut avatuks. A. B. Joonis A. Harilik jätkamislõige: Joonis B
esinemisel vastavalt ka vööndiline puit. Floeemi- ja ksüleemirakkude moodustamisel jagunevad kambiumirakud periklinaalselt. Aktiivse kasvu perioodil toimub see nii kiiresti, et uue jagunemise korral jäävad eelmis(t)e jagunemis(t)e rakud meristemaatilisteks, need ei jõua diferentseeruda. Moodustub nn. kambiaalne tsoon, mida sageli käsitletakse kui mitmekihilist kambiumi. Kuigi pooldumisvõime on vaid initsiaalrakkudel, pole neid morfoloogiliselt võimalik eristada teistest kambiaalse tsooni rakkudest. Vahetevahel jagunevad kambiumirakud ka antiklinaalselt, mis tagab kambiumi püsimise pideva rõngana. Kambiumirakud toodavad ksüleemi umbes 4-10 korda rohkem kui floeemi, seetõttu on need kihid erineva tüsedusega. 2.1.3. Meristemoidid Meristemoidideks nimetatakse üksikuid rakke või rakkude gruppe, millel on säilinud võime edasi diferentseeruda kindlateks struktuurideks (näiteks epidermis asuvad õhulõhe emarakud) ja mis paiknevad meristemaatilise aktiivsuse
struktuurid – kõhred (toitumine perikondri kaudu osmoosi teel) Perikondris e kõhreümbruses on kaks erinevat kihti – välimine ja sisemine Välimise e fibroosse kihi moodustab tihe kiududerohke sidekude koos veresoontega Sisemine e kambiaalne, rakurohke kiht, sisaldab kambiaalseid rakke ja kondroblaste erinevates arenguastmetes, kõhrkoe kasv toimub kambiaalse kihi arvelt Kõhreümbrise all kõhre ülemises kihis paiknevad noored piklikud kondrotsüüdid, sügavamates kihtides on rakud ümaramad Hüaliinses kõhrkoes paiknevad kondrotsüüdid põhiaines moodustunud ümarates õõnsustes – kõhreõõntes Ümber kõhreõõnte paiknev õhuke triipu meenutav ala värvub preparaatides basofiilselt – kõhrekihn