Niidetud rohu võib suve esimesel poolel jätta murule, kui see ei riku muru välimust. Suve teisel poolel on soovitatav kasutada kogujaga muruniidukit ja roohujääke mitte murule jätta- see halvendab muru õhustatust ja võib tuulevarjulistel kohtadel põhjustada seenhaiguste levimist. Joonis 1. Väetamine Kasvuperioodil aitab muru välimus määrata väetamisvajadust. Toitainetepuuduses muru muutub hõredaks ja kamarasse tulevad samblad. Mida sagedamini muru niidetakse ja kastetakse, seda rohkem vajab muru väetist! Muru väetamisel on põhimõte-väeta sageli ja väikeste kogustes. Esimeseks väetuskorraks tuleks valida sellised väetised, mis sisaldavad nii nitraat- kui ammooniumlämmastikku kiiretoimivas vormis, et muru saaks paremini üle talvekahjustustest. Viimase parandamiseks tuleb valida hoopis kaaliumirikkaid väetisi Sambla tõrjeks on vanemas kirjanduses sageli soovitatud nn muruliiva
Kuivanud maapinnale · Hobujõu tarve alates 120hj. laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse Haybuster GP-50 mistõttu lendub palju ammoniaaki. GP-50 põhineb Haybuster H-1000 tehnoloogial kuid tema 27.Seadised vedelsõnniku sisseviimiseks mulda või tootlikkust on suurendatud ning kasutusala on igasugu kamarasse jagunevad üldjoontes kaheks: teravilja jahvatamine. Tootlikkus olenevalt vilja niiskusest ja sõelteava suurusest võib olla isegi 40 t/h. 1. pinnasesse lõigatakse mõne sentimeetri sügavused · Jahvatab märga ja kuiva vilja, maisi jne. lõhed, kuhu vedelsõnnik suunatakse voolikute kaudu. · Väga suure tootlikkusega vasarveski · Sõelad vahemikus 3,1 - 203 mm 2
Käärimisprotsessdie ei ole umbrohtunud luht-kastevarre või võilillega. Pealtparandamise tähtsamateks võteteks on võsa suunamiseks on kolm põhilist moodust: soodustatakse piimahappe käärimist, lisatakse konserveerivad ained või laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 % ja regulaarne käsutamine muudavad mõne aastaga rohustu koostist ja saagikus võib 2-3 korda 25) Rohusöötade ( haljasrohi, silo, hein) kvaliteet: mõjurid, loomade nõuded, hindamise võimalused suureneda
Riimveelises veekogus ei saa üldiselt elada soolvee elustik ega ka magevee elustik. * Metsakoosluse eripäraks on puurinde esinemine. Samblarinne on esimene. Rohurinne on teine. Puhmarinne on kolmas (mustikas, kanarbik). Põõsarinne on neljas. Puurinne on viies. * Miks on metsad tähtsad? Nad on tähtsad elupaigad. Hapnikutootjad ja osalised aineringluses. Peavad tolmu kinni. Eraldavad õhku aineid, mis hävitavad mikroobe. * Niit taimemassi koondumine rohustusse (maapealne kiht) ja kamarasse (maa-alune pindmine kiht). * Alvar loopealsed niidud. Levinud Lääne-Eestis. Paepealsed. * Puisniit väga liigirikkad niidud. Väga erinevad liigid saavad seal elada. Nii varjulised kui ka valguse armastajad taimed. Sood ja rabad * Sood on liigniiskete alade ökosüsteemid, kus taimejäänused lagunevad hapnikupuuduse tõttu puudulikult ja poollagunenud taimne aine ladestub turbana. Soode areng algab rohketoiteliste järvede kinnikasvamisest või liigniiske mineraalmaa soostumisest.
valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised. Puisniitudel kasvab hõredalt mitmesuguseid laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired)
Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte. Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine. P ja K väetiste kasutamine soodustab liblikõieliste tulekut kamarasse, N kasutamine soodustab kõrreliste levikut, normid - v.t. karjamaade, niitude väetamine, vähendab sambla esinemist Regulaarne kasutamine - v.t. niitude, karjamaade kasutamine Pealtparandamise tulemused hakkavad ilmnema paari aasta pärast. Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega) Kuivendamine - põhjaveetase peaks olema sügavamal kui 80 cm(võim. saada häid saake). Võsa hävitamine, kivide koristamine - koos kuivendustöödega
annaabi.ee 
