Aleksis Kivi ,,Seitse venda" Kaksikud Kaksikud Juhani Tuomas Aapo Simeoni Timo Lauri Eero Vanim Laiaõlgne Tark ,,Viinanina" Kõva peaga ,,Viinanina" Ninatark Tugev Tugevaim Pikim Poiste juht Julge Vabadusjanuline Terava keelega Taltsutamatu Õiglane Õpihimuline Jumalakartlik Ükskõikne Looduslembene Õppimisvõimeline Äkiline Hingelt hell Vahetalitaja Tasakaalukas Kartlik Rahumeelne Lühim ,,Nudipeaga sõnn" Ägestuv Rahumeelne Kaalutlev Kaasaminev Sõnakehv Noorim Härdameelne Ei taha alluda Sõnaosav Kangekaelne Rumal Isekas ,,Naaskel" Kõva peaga Kindel Tur...
pilvelõhkuja ehitamisel. Pealegi lubab Vestman Laurale suure kaasavara kaasa anda, jättes Sandri ja Matilde varandusest ilma. Et pettus raamatuga välja ei tuleks, peab Sander ka edaspidi jääma kirjanikuks. 5.Tegelased: Vestman(Laura ja Matilde isa)- uhkustaja, enesest lugupidav, harjunud kõike saama, jonnakas, tark ja enesekindel. Vestman:: ,,Vestman tuli venesaabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsas.`` lk.8 Matilde- kamandaja, uhkustaja. Matilde::,,See skandaal-see hirmus skandaal--härra, ma sureksin, kui see nende seinte vahelt välja ulatuks...`` lk.68 Laura- kaastudlik, helde südamega, kohmetu, lonkab jalga ja ei räägi oma käikudest suurt midagi. Laura::,,Sinu põli ei ole just kuldne, Ludvig.`` lk.13 Ludvig Sander(Matilde mees)- tahab ,,akadeemiale`` meeldida, on silmakirjalik ja kaval. Sander::,,Vestmani- papa materjalismile ei pea ükski muu filosoofia vastu- nii paksu nahka ei olegi!`` lk.10
EGOISM VÄLJENDUB teistega mittearvestamises KARDAB tegevusetust, ebaõnnestumisi TÄHTSUSTUNDE SAAVUTAB kui on parim või esimene. Vajab olukordi kus saaks näidata initsiatiivi, oma võitluse tunnustamist. NEGATIIVSED JOONED 1. läbematu, kiirustav, kannatamatu 2. kuumavereline, äkiline 3. ohjeldamatult kirglik 4. kergesti ärrituv ja vihastav 5. sõjakas ja agressiivne 6. sensatsioonihimuline 7. kergelt haavatava eneseuhkusega 8. liigselt sirgjooneline, jäme 9. kamandaja OHUD Olles liiga tagasihoidmatu, hinnates üle oma jõudu ja võimalusi, ei jäta taganemisteid, põletavad enda taga sillad. Ebaõnnestumise korral puuduvad neil nii oskused ja ka võimalused väärikalt taanduda. Pealegi ei tee nad seda õigel ajal, vaid kui on juba liiga hilja. Pealegi ei tee nad seda õigel ajal, vaid kui on juba liiga hilja. Revolutsiooni alustanud Jäärad satuvad protsessi lõppetapil ohvri rolli. Jääradel puudub oskus ennast kavalalt ja visalt kaitsta
Harry suudab alati, koos oma sõprade abiga lahendada Sigatüükas toimunud mõistatuse. 2) Ron Weasley- Punapäine, tedretäppidega puhtavereline võlur, argpükslik, kardab ämblikke, kadestab kohati Harryt, Harry parim sõber, pärist suurest ja vaesest perest. Väga ustav sõber, armunud Hermionesse. 3) Hermione Granger- Tema mõlemad vanemad on mugud. Ta on kohusetundlik, usin õppija, lugeja ja mõistatuste lahendaja, tihti kamandaja ja nipsakas, viib alati ettevõetu lõpule. Tundis suurt piinlikkust, kui oli end kogemata kassiks moondanud mitmemahlamöginaga. 4) Rubeus Hagrid- Sigatüüka metsavaht, poolhiiglane, armastab koletisi, lohesid, Harry/Ron'i/Hermione väga hea sõber, kes neid alati aitab ja usaldab. Ta on selline suur, tore, karvane sõber. Kasutab aegajalt salaja võlujõudu, vihmavarju sisse peidetud võlukepiga.
puudutan oma juukseid ja jalg läheb istudes automaatselt üle põlve. 5. Suhtlemistõkked. Kõige rohkem kasutan lahenduste pakkumist(kamandamist,ähvardamist) ning seda enam laste peal. Minu puhul on tavaline ütlus lapsele ,,kui sa kohe oma tuba ära ei korista siis ei näe sa multikaid" või siis ,,õpi kohe ära" , ,,tee ruttu, mis sa jokutad" . Olen üpris veendunud, et see kamandamine pärineb minu enda lapsepõlvest, sest minu ema on siiani jäärapäine kamandaja. Loomulikult tahaks sellest tõkkest vabaneda. Samuti olen ma kindlaks teinud, et käsutamine ei vii kuhugi. Kui räägin rahulikult või pakun välja Sõpradega on kasutusel pigem rahustamine ja kiitmine ,,ei ole midagi hullu, sa saad hakkama uues töökohas" või siis ,,sul on õigus nagu alati ja ära üldse mõtlegi mingile muule variandile". Mind see suhtlemistõke ei sega ning ka minu sõbrad on saanud pigem toetust ja julgust minu ütlemisest. 6
Vennad sattusid pärast vanemate surma külaga vastuollu ning põgenevad paljudeks aastateks metsa, kus nad kütivad ja hiljem ka põldu harivad. Kuid kõige lõpuks leiavad nad tee isa tallu ja küla ühiskonda tagasi, sest nende tahtejõud on niivõrd suur, et nad peavad inimestega suhtlema ja muud elu nägema. 5. Tegelaskonna iseloomustus Juhani- vanim, tugev, töökas, kättemaksuhimuline, jonnakas, kangekaelne, tülinorija, vastutusvõimeline, kamandaja, härdameelne, äkiline. Tuomas- õiglane, hell, ägestuv, mitte alluv, usaldatav, praktiline, kindlameelne, tugevaim. Aapo- tark, õpihimuline, rahumeelne, sõnaosav, optimistlik, ettevõtlik, austusväärne, ravitseja, vahetalitaja. Simeoni- juht, jumalakartlik, tasakaalukas, kaalutlev, kangekaelne, leplik, kade, ihne, otsustusvõimeline, loomaarmastaja. Timo- julge, ükskõikne, kartlik, kaasaminev, rumal, hoolitsev, mõjutatav.
Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze. Kõigest keerukusest hoolimata jäävad prantslased oma keelele vankumatult truuks. Kui valitsus tahtis 1990. aastal eemaldada g - tähe sõnast oignon, sibul, ja rõhumärgi sõnadest maitre ja huitre, esines rahvas protestiks petitsiooniga, mis sai nimeks Tsirkumfleksisõda. Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse. Haute bourgeoisie, kõrgkodanlus, on nagu mingi elav galerii prantsuse hiilguslikust minevikust, riigi ''kes on kes'', de Gaulle nande hulgas. Bonne bourgeoisie on nooremad, energiliselt edasirühkivad kutsealade juhid. Mis puutub väikekodanlusse, petite bourgeoisie, kuhu kuuluvad kaupmeeskond ja sõltumatud peatöövõtjad, siis neid koheldakse halvakspanuga ja osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised.
Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze. Kõigest keerukusest hoolimata jäävad prantslased oma keelele vankumatult truuks. Kui valitsus tahtis 1990. aastal eemaldada g - tähe sõnast oignon, sibul, ja rõhumärgi sõnadest maitre ja huitre, esines rahvas protestiks petitsiooniga, mis sai nimeks Tsirkumfleksisõda. Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse. Haute bourgeoisie, kõrgkodanlus, on nagu mingi elav galerii prantsuse hiilguslikust minevikust, riigi ''kes on kes'', de Gaulle nande hulgas. Bonne bourgeoisie on nooremad, energiliselt edasirühkivad kutsealade juhid. Mis puutub väikekodanlusse, petite bourgeoisie, kuhu kuuluvad kaupmeeskond ja sõltumatud peatöövõtjad, siis neid koheldakse halvakspanuga ja osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised.
probleemide selgitaja, kokkulepete sõlmija, kriitik, kokkuvõtete tegija, salvestaja, osaleja. Suhetega seotud rollid karboniseerija (püüab rühmast pingeid maha võtta), uksehoidja (hoiab suhtlemiskanalid avatud) Enesele suunatud rollid ehk segajad blokeerija (eitab kõike ja blokeerib kõik ära, mis ei ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor (agressiive õpilane, tülinorija), kloun, staar, kamandaja, jonnipunn, hädaldaja, allaandja, jutupaunikud. OLULISEMAD ÕPITEOORIAD Biheiviorism Inimkäitumise seletamisel eelistatakse loodusteaduslikku lähenemisviisi. Tähtsamad esindajad on B. F. Skinner, R. L. Thorndike, J. B. Watson. Enamik nende avastatud seaduspärasusi ja praktilisi soovitusi põhineb loomkatsetel. Õppimise lahtimõtestamisel lähtutakse põhiskeemist stiimul-reaktsioon. Biheiviorismi põhiküsimus: kas ja kuidas on käitumine mõutatav?
seaduseid (karistav ja kontrolliv vanem), aga teiselt poolt võib olla ka toetav, abistav ja õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest "tohib", "ei tohi", "peab". · Täiskasvanu Tekkimine on seotud eelkõige kooliminekuga. Hakkab arenema sihipärane, loogiline ja teaduslik mõtlemine. Täiskasvanu tasand põhinebki loogilisel ratsionaalsel inforamtsiooni töötlemisel. Ametialane suhtlemine käib sellel täiskasvanu tasandil. Seda iseloomustab veel kõrge enesekontroll, vähene emotsionaalsus. Selle
Vanema seisund sisaldab ühelt poolt tihti selliseid käske, keelde, reegleid ja seaduseid (karistav ja kontrolliv vanem), aga teiselt poolt võib olla ka toetav, abistav ja õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest "tohib", "ei tohi", "peab". 3) Täiskasvanu Ajaliselt kolmandana hakkab tekkima täiskasvanu tasand isiksuses. See ei ole seotud mitte kuidagi inimese täisealiseks saamise ja küpsemisega. Pigem on see seotud muutustega inimese mõtlemises. Oluline muudatus mõtlemises toimub seoses kooliminekuga. Hakkab arenema sihipärane, loogiline ja teaduslik mõtlemine. Mingis mõttes täiskasvanu tasand hakkab tekkima
annaabi.ee 
