Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Hunnik paberilehti vaheldumisi viltidega asetati pressi, kus liigne vesi välja suruti. Kirjapaber liimisatati enne kuivamist loomse liimi želatiiniga, mis võeti kasutusele 1380. aastatel. Euroopas võeti kaltsupaber kasutusele kirjutusmaterjalina 12. sajandil, asendades seni kasutusel olnud pärgamenti. Kuna tooraineks kasutatavad riideid olid enamuses valmistatud linasest materjalist, oli tooraine odav ja seda leidus praktiliselt kõikjal. Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, millest paberi omadused olid halvemad kui linasel kaltsupaberil. Veelgi halvem oli siidi ja villaste kaltsudega valmistatud paberi kvaliteet, see paber sobis ainult pakkepaberiks
m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand. Oskused levisid kreeka kaudu Itaaliasse kus hakati tegema paberit vanadest riidematerjalidest. Kaltsupaber (pütipaber, ingl. ragpaper, saksa keele Lumpenpapier) - parim saadaolev paber, kasutatakse vesimärkidega paberi puhul siiani. Võeti kasutusele peenendusveskid ja paberit hakati tootma tööstuslikult. Gutenberg, 1440 aastad, ... ..leiutas trükitähtede valamisseadme. Tähtedest sai laduda terveid lehekülgi, mida trükiti samuti Gutenbergi leiutatud käsipressiga. Hakkas levima raamatukunst. Kasutati ühe enam paberit (kaltsust) ja vajadus selle järele kasvas. Kaltsupaberi miinused:
Tehnoloogia areng keskajal Pikkade sajandite jooksul, mil paberivalmistamise oskus Hiinast Euroopasse jõudis, toimusid muudatused nii valmistamistehnoloogias kui ka paberimassiks kasutatava toormaterjali osas. Juba eestikeelsest terminist (püti- ehk kaltsupaber, ingl. ragpaper, sks. Lumpenpapier) on näha, et põhiliseks tooraineks olid kaltsud. Kuna enamik riideid valmistati tol ajal linasest materjalist, oli taoline tooraine odav ning seda leidus praktiliselt kõikjal. Tõsi, Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, kuid sellest valmistatud paberi omadused olid märksa halvemad kui linasel kaltsupaberil. Katsetati ka villaste ja siidikaltsudega, see aga vähendas veelgi paberi kvaliteeti ning taolisest massist sai teha vaid pakkepaberit
ja soodsate kohtuotsuste kohta. Kõik see materjal on tänaseni säilinud. Tänapäeva Athos on Kreeka ülemvõimu all eksisteeriv õigeusu munkade autonoomne vabariik.(Palamets 1991: 46-48) Kirjandus Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati biblionidele, peale seda tuli odavam ja mugavam vihikukujuline köide- koodeks. Kuni 11. sajandini kirjutati pärgamendile, aga siis ilmus kaltsupaber. Esialgu paljundasid käsikirjalisi raamatuid kirjaoskajad orjad, hiljem muutus see aga munkade tööks. Raamatuid illustreeriti värviliste miniatuuridega ja palju rõhku pandi köitele. Teistele valitsejatele saadetud kirjad olid tihti kirjutatud kulla või hõbedaga, värvilisele pärgamendile ja pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud. Tavalisele lugejale oli kujundatud odavam ja tavalisem raamat. Konstantinoopolis oli eraldi rmaatukaupmeeste kvartal, kuhu kogunes õhtuti
Valguse kahjulik toime materjalidele sõltub valgustatusest, valguse kestusest ja lainepikkusest ning materjalide valgustundlikkusest. Valgustundlikkuse suhtes jagatakse materjalid kolme rühma. 1. Tundlikud materjalid akvarellid, graafika, käsikirjad, värvitud ja koloreeritud paber, nahk ning pärgament, värvifotod. 2. Keskmise tundlikkusega puitmassi sisaldav paber, uued värvifotod. 3. Vastupidavad kaltsupaber, süsiniktint, mustvalged fotod. Igale kategooriale on kehtestatud spetsiifilised nõuded valgustuse suhtes. Valgustatust mõõdetakse luksmeetriga ja ultraviolettkiirgust ultraviolettmeetriga. Teabeasutuses tuleb mõõta kõikide valgusallikate valgustugevust. Mõõtmiseid tuleb korrata ainult siis, kui muudetakse valgustuse konfiguratsiooni või vahetatakse välja valgustid. UV- kiirguse mõõtmine on oluline nende valgusallikate korral, mis valgustavad otseselt objekte.
+ Piirati kodukari õigust mõisnik ei tohtinud ihunuhtlust üle 30 kepihoobi määrata Kaubandus + Välja: vili, puit, lina, kanep + sissE: sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad Tööstus + Viinaköögid, saeveskid (vaseveskid kaovad, telliselöövid, lubjaahjud + 1743.aastal Räpina paberivabrik vanim praegu töötav vabrik, kasutab vanapaberit, kaltsupaber Hilary Karu 33 D 11 EESTI AJALUGU + Põltsamaa portselan, peeglid Hilary Karu 34 D 11 EESTI AJALUGU Asehalduskord 1783 1796 Katariina II + taotles vene impeeriumi piirialade eriõiguste kaotamist + 1764.aastal ringsõit Eestis Lasi ehitada kivisilla + 1765
annaabi.ee 
