Kaltsiumi roll: Kaltsium on inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. See mängib olulist rolli inimkehas, sest osaleb paljudes metabolismi ja füsioloogilistes protsessides, see on vajalik iga keharaku normaalseks funktsioneerimiseks ning rakumembraanide alalhoidmiseks. Ta on luude peamine koostisosa, 99% Ca asub just luudes ja hammastes. Just sellepärast vajatakse kaltsiumi tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Peale seda mängivad kaltsiumiioonid olulist rolli rakusiseste signaalide edastamisel, lihaste kontraktsioonis, vere hüübimisel. Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magnesium (Mg) ning need kaks mineraali on inimkehas väga tihedalt seotud. Nagu varem öeldud, vastutab kaltsium lihaste töö eest, täpsemalt öeldes aga vastutavad kaltsium ja magneesium lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel
südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumit kasutatakse : redutseerijana teiste metallide (nt uraani, tsirkooni, tooriumi) ekstraheerimisel hapniku, väävli või süsiniku eemaldamiseks mitmetest raudmetallide sulamitest alumiiniumi, berülliumi, vase, plii ja magneesiumi sulamite tootmises ehituses kasutatavate tsementide ja mörtide valmistamises juustu tootmises, kus kaltsiumiioonid mõjutavad laabi aktiivsust, põhjustades omakorda piimavalkude kalgendumise. Kasutatud allikad: 1. www.toitumine.ee/kaltsium/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium 3. http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 4. http://www.annaabi.ee/s.php?s=kaltsium
Vaheaju koosneb kahest peamisest osast: Hüpotalamus vastutab koos ajuripatsiga sisenõrenäärmete talituse eest. Talamus on värav suurajju, mille kaudu saadetakse seljaajust informatsiooni suurajju. Erutuse ülekandmine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt: 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad kaltsiumikanalid avanevad ja kaltsiumiioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe.
Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused: Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi. Teatud kindla pH olemasolu erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad
langus e.hüpokaltseemia. Parethormooni toimel vabaneb luukoest rohkem kaltsiumi, väheneb neerude kaudu väljutatava kaltsiumi hulk ja sellega hoitakse kaltsiumi tase veres normaalsena. Parathormoon tõstav vere kaltsiumitaset, soodustab luude mineraliseerumist, langetab fosfaatide taste. Vitamiin D-hormoon, aitab reguleerida Ca 2+ resorptsiooni läbi sooleepiteeli ja vähendab kaltsiumi ja fosfaatide erituist neerude kaudu. Kaltsiumiioonid osalevad lihaste kontraktsioonimehhanismis. Nende eemaldamisel keskkonnast (nt oksalaadiga) kontraktsioonid nõrgenevad. Mõõdukas liig tugevdab kontraktsioone. Ülemäärane lisamine seiskab südame süstolis. Kaaliumiioonid on rakusiseselt vajalikud MP säilimiseks. Kaaliumiliig rakuväliselt ei võimalda ioonipumbal säilitada K/Na gradienti, südametalitlus aeglust ja süda seiskub diastolis. (http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat) 2. VERI JAVERERINGE NORMAALVÄÄRTUSED.
Kaltsiumiioonide vabanemisel sarkoplasmasse toimub nende seostumine troponiiniga, misjärel on võimalik aktiini ja müosiini molekulide sidumine ja lihaskontraktsioon – kontraktsioonil libisevad aktiinist müofilamendid teineteise suhtes st jämedate ja peente filamentide ülekattumine suureneb, sarkomeerid, I- ja H-vöödid muutuvad lühemaks, samas müofilamentide endi pikkus jääb samaks ka A-vöötide laius ei muutu Kui kaltsiumiioonid eemaldatakse sarkoplasmast nende doponeerimisega sarkoplasmaatilise võrgustiku tsisternidesse, kontraktsioon lakkab ja troponiini-tropomüosiini kompleks taaskatab müosiini sidumiskohad SÜDAMELIHASKUDE Tahtele mittealuv kude, koe moodustavad pikad hargnevad südamelihasrakud e kardiomüotsüüdid, suur rakutuum paikneb keskel (iga kardiomüotsüüt sisaldab ühte tuuma), satelliitrakud puuduvad, esineb ainult südame müokardis