· Epifüüsiplaat Epifüüsiplaat · E. võimaldab luude pikikasvu kõhrerakkude paljunemise tulemusel · E. eristatakse järgmisi tsoone hävivate kõhrerakkude tsoon hüpertrofeeruvate kõhrerakkude tsoon, jagunevate kõhrerakkude tsoon · Luude pikikasv lõpeb epifüüsiplaadi läbimurdmisel · Luud kasvavd jämedamaks pealistumise e. apositsiooni teel perikondraalse ossifikatsiooni arvel Epifüüs Luu Kaltsifitseerunud kõhr Muutusteta kõhr Proliferatsiooni tsoon Hüpertroofia tsoon Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe.
gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded (Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente)
Kaetud perikondri e.kõhreümbrisega. Koosneb rakkudevahelisest ainet e. Põhiainest ja selles asetsevatest kondrotsüütidest e. Kõhrerakkudest. *Jaotub põhiaine iseloomu järgi -Hüaliinne kõhrkude -Elastne kõhrkude -Fibroosne kõhrkude *Kaks viimast erinevad põhiainet omavast hüaliinkõhrest üksnes elastsetevõi kollageensete kiudude sisaldusega. Luukude Eristatakse kollageenseid fibrille sisaldavat kaltsifitseerunud põhiaine ja selles astsevaid luurakke e. Osteotsüüte Omab lamellaarset e.õhikulist ehitust. EPITEELID Ajalugu Frederik Ruysch -epithelium Friedrich Gustav Jakob Henle – Kaasaegse histoloogia rajaja, mis täielikult põhines kudede uurimisele mikroskoobi abil. 1838 – inimese keha epiteeli artikkel. Demonstreeris, et kõikkeha sise-ja välispinnad on kaetud epiteeliga.
17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja hästiarenenud juur. Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks. Kasvavad kiiresti ja juur moodustub varakult
hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Mükoplasmad, kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude diameeter on 0.1-0.15 µm. Mükoplasma raku ruumala on ca 5% soolekepikese omast. Nanobakterid, kelle suurus on 0.05-0.2 µm (50-200 nm). Arvatakse, et nad võivad olla kristallisatsioonitsentriteks kivimite moodustumisel. Arvatakse ka, et nad võivad osaleda mineraalide muundumistes. Nanobaktereid on leitud ka neerudes ja uriinis. Kuna neil on kaltsifitseerunud kest, siis võivad nad põhjustada neerukivide teket ja võibolla ka teisi haigusi. Nanobakterite pinnavalgud võivad indutseerida mineraalide ladestumise nende pinnale ja algatada kivi tekke. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes jne. ning veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist (trombid). IV 24. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused
Ekstratsellulaarne maatriks e. rakuvaheaine, rakkudeväline võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude toodetud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. Esineb kõigil loomadel. ECMi hulka kuuluvad basaalmembraan ja interstitsiaalne maatriks. Basaalmembraan – moodustab õhukese kihi epiteelirakkude alla (ja ka mujale). Ülejäänud ECM – moodustab sageli suuremahulise rakkudevahelise molekulide massi nt: sidekude naha basaalmembraani all; kõõlused; kaltsifitseerunud ECM luudes ja hammastes; transparentne ECM silma korneas. Ka millimallika läbipaistev keha ja vähi eksoskelett koosnevad ECMist. 122. Basaalmembraan: iseloomustus ja funktsioon. Alporti sündroom. Tüüpiliselt 40-120 nm paks. Esineb: (peaaegu) kõigi epiteelirakkude all, ümbritseb lihasrakke, ümbritseb rasvarakke, ümbritseb Schwanni rake, eraldades neid ümbritsevast koest. Basaalmembraani põhikomponendid: laminiin, kollageen, nidogeen, perlekaan. Põhifunktsioonid: Tagab tugevuse
1998. aastal avaldas soomalne Olavi Kajander artikli nanobakteritest inimese kudedest. Nanobacterium sangineum. Nobeli preemia, 2000. Vereseerum võib sisaldada aeglaselt kasvavaid iseseisvalt paljunevaid nanobaktereid. Rakkude pinnale kogunevad Ca- ühendid, tekib mineraliseerunud koloonia. Fülogeneetiliselt lähedased vererakkudes parasiteerivatele bakteritele. On leitud neerudes ja uriinis. Neerukivide teke: nanobakterite kaltsifitseerunud kest. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes, veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist. Nanobakterid artefaktid? 9 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED 1. Morfoloogilised (ehituslikud) 1. Raku kuju 2. Agregatsioon (kogumite moodustumine) 3. Kapsli olemasolu 4. Jätkete olemasolu (Caulobacter)
annaabi.ee 
