KARBID HINGAVAD LÕPUSTEGA . E BAPÄRLIKARP ON LOODUSKAITSE ALL . SÖÖDAVAD KARBID : SÖÖDAV RANNAKARP , SÖÖDAV SÜDAKARP , AUSTRID , RÕÕNESKARP , KAMMKARP . PEAJALGSETE LIIKUMINE LIIKUMISEKS IMEB LOOM VEE MANTLIÕÕNDE JA SIIS SURUB JÕULISLT VÄLJA . LIIKUMINE TOIMUB RAKETI LIIKUMISE PÕHIMÕTTEL . L AHKSUGULISED LOOMAD : KALMAARID , SEEPIAD , KAHEKSAJALAD . T OITUMINE : UJUVATEST KALADEST JA SELGROOTUTEST . KALMAARIDEL ON KÜMME KOBITSAT , KAHEKSAJALGADEL KAHEKSA KOMBITSAT . KALMAARID ON PAREMAD UJUJAD , KUI KAHEKSAJALAD . KAHEKSAJALAD TOITUVAD MEREPÕHJAS ELAVATEST LOOMAKESTEST . PEAJALGSED KASUTAVAD TINDINÄÄRET VAENLASE EEST PÕGENEMISEKS VÕI SAAGI JAHTIMISEKS .
Peajalgsed Koostanud: Ülle Irdt MHG Peajalgsed ~600 liiki Seepiad kaheksajal (tindikalad) ad kalmaar id Peajalgsed · Soolane merevesi · Kotikujuline keha · Kalmaaridel ja seepiatel seljas naha all õhuke plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed · Tugevad papagoi noka taolised lõuad (3osalised), hõõrel
· Toituvad peamiselt kaladest. 13 · Väikesed ja suuremad peajalgsed on maitsvad friteeritult, täidisega, salatis, rammusa kastmega või pikantses marinaadis. Kalmaar · Kalmaarid elavad parvedena Vahemeres ja Atlandi ookeanis Põhjamerest kuni Angolo rannikuni. · Kalmaariliste seltsi esindajaid leidub kõikides meredes. · Nagu teistelegi peajalgsetele omane, nii on ka kalmaaridel hästi eristatav pea, bilateraalsümmeetriline keha, mantel koos mantliõõnega ja kümme kombitsat ehk haaret koos neil paiknevate arvukate iminappadega. · Nende pehme keha on kaetud nahaga. · Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (fosforit) ja mikroelemente. · Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. · Peale kere on söödavad ka haarmed.
?karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Kahel viimasel on seljaosas õhuke plaatjas sisemine toes. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, puudub jalg, mis on muundunud iminappadega varustatud kombitsateks (haarmed), mis paiknevad suu ümber. Kaheksajalgadel on 8 kombitsad, seepiatel ja kalmaaridel 10 - ülesandeks saagi püüdmine, nendel paiknevad meelerakud, millega tajutakse lõhna ja maitset. Neil on suured silmad (ehituselt sarnased selgroogsete omadega), eristavad esemete kuju. Närvisüsteem võimaldab kiiresti liikuda ja kiiresti muuta kehavärvust. Soole tagaosa läheduses on tindinääre, mille eritise vettepaiskamisel muutub see sogaseks, võimaldades saaki püüda või põgeneda. Nad on lahksugulised, isasloom viib kombitsate abil seemnerakud emase mantliõõnde, kus
Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad Elavad meredes, kalmaaridel ja seepjatel on 10 kombitsat, millel iminapad Suur pea, koda taandarenenud, vaid õhuke plaat keha sees. Kõige arenenumad limused, keerukam närvisüsteem, targeimad, suur aju, õppimisvõime, kiire reaktsioon. Muudavad värvust, loomtoidulised, suur terav lõug, suus hõõrel, millega toit peeneks. Suured silmad, hea nähtavus, kotikujuline keha, jalg puudub, sest kombitsad Vereringe peaaegu suletud, lõpused, lahksugulised Kaheksajala kohastumused: *tindimääre, muudab värvi
Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasutavad nad kombitsaid ja nokataolist moodustist. Kombitsaid on laevukestel umbes 90, teistel peajalgsetel 8 või 10.
Teo tunneb ära spiraalselt keerdunud koja järgi. Vaid vähestel pole koda, nt nälkjatel, nende keha katab vaid paks limakiht. Kojast sirutavad teod välja kombitsatega pea ja laia tallaga jala.Meretigudel koda paksem ja tugevam kui magevee- ja maismaatigudel. Enamikul liikidel on ka jalg ja koda, mis on lubiainest ning seda eritavad mantlirakud. Koda kaitseb röövlooma eest, samas on mõnel see seesmiseks toeseks (kalmaaridel, seepiatel) või on täiesti kadunud (nälkjad, kaheksajalad). Teod elavad pmst igalpool ,aga raba ei sobi-liiga happeline keskkond ja see ei sobi lubikoja moodustamiseks. Igaljuhul meeldib neile niiskem koht, et liigselt vett ei auruks neist ja et nad ei kuivaks. Tegutsevad hämaras, päeval on peidus. Talveks poevad teod maa sisse või lehtede alla, ja on tardunud olekus kuni kevadeni. Enamasti taimtoidulised, kuid võivad ka loom- ja segatoidulised olla. Tigudel on hõõrel
uurikkarp. Kõige suurem karp on rõõneskarp (mitte eestis), mis võib kasvada üle 1m pikaks ja kaaluda 250 kg. Tähtsus - karbid filtreerivad vett, toiduks mitmesugustele merelindudele. 33. Peajalgsed Peajalgsed on kõige suuremad ja ühed targemad selgrootud. Nende hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad (pilt lk 41) ja kaheksajalad. Enamik peajalgseid on välise kojata kuid osaldel neist (nt seepiatel ja kalmaaridel) on naha all õhuke plaadikujuline sisemine toes. Peajalgsete jalg on muundunud iminappedega varustatud kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end. Saagi purustamiseks on neil papagoi noka taolised lõuad. Suuõõnes paikneva hõõrlaga hõõruvad nad saagi enne allaneelamist peeneks. Peajalgsetel on täiuslikum närvisüsteem kui teistel limustel. See võimaldab keerukalt käituda, kiiresti ujuda ja kiiresti muuta oma kehavärvi, et märkamatuks jääda
annaabi.ee 
