Kohe järgnesid mured emaga, kellele tuli elukoht leida. Kuna Eestis oli tööleidmisega raske, läks ta Venemaale Novgorodi (sünnikoht luuletusele ,,kesk sügavat venemaa metsa".). Iidne maastik ja musikaalse hingega rahvas andis talle loomingulisi elamusi. Sel ajajärgul oli surnud ja maetud ka Anna ema. Noorusluule on maailmavaluline tundtegelikkuse vastuoludest ilu ja harmoonia poole. Protestis maailma kalkuse vastu. Näiteks sügissadu meenutab talle lakkamatuid inimpisaraid. Kevadel jõudis ta oma luuletuste perioodi kõige valdavama teema juurde armastusluule. Neis on tükike nõmme ja laant. ,,nõmmelilledest" on tema laulude eredaim näide, samuti ,,ei saa mitte vaiki olla". Teise vihiku teema ongi maailmaõndsusest. Kolmandas vihikus on ühiskonnakriitilised pilkesalmid. Oli ka traagilisi toone, mis vihjavad koduarmastusele ja vanemateigatsusele.
et kehtivad ühiskonnavormid jäävad võõraks." Inimene on ellu heidetud , higeseisund pole seotud võõra maa ja inimestega vaid tunneb ennast üleüldiselt võõrana. Isiksuseomadustel suletud , ringkond kellega suhtles oli väike. Pandi süüks , et kui keegi meelids siis olid need noored mehed-huvi oma sugupoole vastu. Higede ööd on tehtud ka arvete klaarimiseks mineviku eluga. Kogu kaasaegse maailma mudel , ebausutav nagu tänapäeva maailm on , kalkuse , hirmukompleksid , väärmõtlemine , ilma vabaduse ja otsustamisvõimaluseta. Romaanis domineerib ekistentsiaalne motiivistik-isiksuse filosoofiline ja eluhoiakuline vaatlustasand-räägib kuidas inimene ennast tunneb ja hakkama saab ühiskonnas, valikute langetamine ja vastumeelsus. Avab kirjanik minategelase higetabud ja aspektid. Looming: tunneb suurt huvi ajaloo vastu , ajalofilosoofiline sari-koosneb 3 triloogiast (
riskivalmidus,veendumuseetiline imperatiiv jne. Võimutahe, võimuvajadus näib olevat Ansipi eneseteostuse alus. MAX WEBER ON VÄGA TÄPSELT märkinud et “see, kes seob end poliitikaga, see tähendab võimu ja vägivalla vahenditega, sõlmib lepingu saatanlike jõududega” ????????????? Näited Eesti poliitika kohta - Weber lõpetab 1918: Mitte suve õitseng ei asu meie ees, vaid eelkõige jäise pimeduse ja kalkuse polaaröö, võitku välispidiselt milline grupp tahes. Sest seal, kus pole miskit, minetab oma õiguse mitte üksnes keiser, vaid ka proletaarlane. Kui see öö aeglaselt taganema hakkab, kes siis veel elab neist, kelle kevad praegu näiliselt nii lopsakalt õitsenud on? Ning mis on teist kõigist selleks ajaks seesmiselt saanud? Kibestumine või väikekodanlikkus, lihtsalt nüri leppimine maailma ja elukutsega, või
kannataks." Talle avaneva terav konflikt tegelikkuse ja ideaali vahel toob maailmavalulise pinge tema esimestesse värsikogudesse. Heine ,,Laulude raamat", J.Wolfi ja E.Geibeli luuletused, mida Haava tõlkis, aitasid tal mõista omaenese südame käsku. Tema maailmavalu meeleolusid koormasid küll ka religioossed ja biidermeierlikud mõjud. Siiski leiab ta elava tundejõuga kujundeid, mis kannatava südame nimel tõstavad protesti maailma kalkuse vastu. Selle maailmavalu, mida tajume ,,Luuletuste"(1888) esimestes vihkudes, on harmooniajanulises hinges tekitanud võõrastus sünge tegelikkuse ees, mille muutumiseks luuletaja ei näinud võimalusi. Inimesele, vaenulikule maailmale suudab luuletaja vastu seada ainult unistuse ja igatsuse jõu. Vahel seostuvad poeetilise kujundiga religioossed kujutelmad,kuid mõtisklused maiste kannatuste taevasest tasust ei köida Haavat kauaks.
Ligi kaks aastat kestnud pidevate rännuteede järel pöördus Verdi erilise heameelega Sant' Agata vaikusesse tagasi, veetes seal põllunduse ja aiandusega tegeldes 1863. a. suve ]a sügise. 1863. a. oktoobris sai Giuseppe Verdi viiekümneseks. Kaasaegsete mälestuste järgi polnud Verdi varasemaist järskudest maneeridest ja tasakaalutusest enam jälgegi. Tõsi, helilooja armastas nüüdki üksindust ning teda pealiskaudselt tundvad inimesed pidasid häbelikku talitsetust kalkuse ja sünguse väljendajaks. Ent ometi peitusid tema välise karmuse taga soe süda, osavõtlikkus ning soov abistada neid, kes tema toetust vajasid. Aastakümneid, kuni surmani, abistas ta Busseto ümbruse talupoegi, püüdis nende viletsat elujärge jõudumööda parandada ning tegi kõike seda märkamatult, delikaatselt, oma isikut peale surumata. Soosingut ja populaarsust tauniva inimesena vihkas Verdi igasuguseid kompromisse ja pugemist
kurjategija võimetusest seksuaalkontaktideks täisealiste naistega, või sellest, et sellised kontaktid ei paku oodatud rahuldust teatud suguelundite ja ealiste defektide tõttu; - seksuaalse rahulduse ja isegi orgasmi saamine ohvri piinade ja agoonia nähes. See on eriline sadistlik motivatsioon, mille arengu peamiseks põhjuseks nii individuaalsel kui ühiskondlikul tasandil on E. Frommi arvates olukord, kus «laps ei saa positiivseid stiimuleid, kui miski ei ärata teda, kui ta elab kalkuse ja hingelise kurtuse rõõmutus atmosfääris, siis laps sisemiselt "külmub". Pole ju midagi, kus ta saaks oma jälge jätta, pole kedagi, kes vastaks tema küsimusele või isegi 93 kuulaks teda ära. Ja siis tema hinge poeb ahastuse ja täieliku jõuetuse tunne». Olukord sootsiumis väga tihedalt korreleerub olukorraga perekonnas. E. Frommi arvates meenutab
annaabi.ee 
