Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg
Hajuskiirgus Kogukiirgus Peegeldunud kiirgus Suurimad neelajad Suurimad peegeldajad Päikese langemisnurk ja soojushulk Seniidis (seniidis) 2 Loodusgeograafia Maret Vihman *järjesta pinnad soojenemise järjekorras: ) must muld, )rannaliiv, )Okasmets, )lehtmets )hall kaljupind B) Osoonikiht, selle paiknemine ja tähtsus C) Kasvuhooneefekt D) Miks ja kus vahetuvad aastaajad? *Aastaajad vahetuvad........................ , sest *millal tõuseb päike idast ja loojub läände *kust tõuseb ja kuhu loojub päike suvel? *kust tõuseb ja kuhu loojub päike talvel? seletus polaarjooned pöörijooned 3
4.Kõrbete tüübid Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks 5.Taimestik ja loomastik
- tel laiuskraadidel kõrbevööd. Joonise parempoolsel küljel on ära näidatud Coriolise jõu (Maa pöörlemise tagajärjel tekkinud jõud) mõjul valdavate puhuvate tuulte suunad. Kõrbetüüp: Liibüa kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Ehk siis Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb. Taimestik: Liibüa kõrbes on vähe taimi, peamiselt nõgudes. Liibüa kõrbes esineb põhjavett. Kohati imbub see allikate ja kaevude kaudu maapinnale. Nii asub kõrbes nõgude ahelik, kus paiknevad Kharjah, Dkhilah, Baaryah ja Farfirah oaas, ka asuvad kõrbes Swah' oaas, Al-Kufrah oaas ja Wd an-Narn. Seevastu Qarah nõos
Liivakõrb on kõige levinuim ja soodsaim kõrbetüüp elusolenditele, sest liivakõrbes on veevarud tunduvalt suuremad kui soola-ja savikõrbes. Sademeid on liivakõrbes erakordselt vähe. Üksikutel aastatel on nende sademetehulk niivõrd tühine, et taimede arenemiseks pole neil mingisugust praktilist tähtsust. Liivakõrbetes on aasta ringi palav. Kivikõrb on kõige levinum kõrbe liik. Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda
Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg
Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes. Ümarpead on tavaliselt 8-25 cm pikad. Ümarpea elab peamiselt Aasia ja Euroopa kaguosa kõrbetes ja poolkõrbetes. Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks. 5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke.Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda
• Aiad ja põllud (nende söödid) • PÕLLUMAJANDUSLIKUS KASTUSES ALAD, metsakultuurid (puupõllud) Iseloomulikud elustikugrupid • Palju võõrliike – eelkõige kultuurtaimed (aiad, pargid) • Umbrohud (lühike elutsükkel) • Kahjurid • Parasiidid • Koduloomad • Haigusetekitajad (viirused, bakterid) Näiteid esimesena saabujatest • Korvõielised • Ristõielised Paljandunud kaljupind • Põhja-Eesti lahtine põlevkivi kaevandamine • Pioneerkooslused suudavad kanda kinnitada alles 7-9 aastaga • Metsataimed ilmuvad metsastatud kaevandustesse alles 20-25 aasta pärast Ruderaaltaimkond • Prahipaikade taimestu klass • Õuede ja teeservade taimestu klass • Mahajäetud põllumaade taimestu klass • Kaovad põllukultuuridega seotud umbrohud
annaabi.ee 
