Kalifaadid Helen Kristi Loo Tuule Kivihall 10c Kaliifid · Pärast Muhameedi surma, 632 aastal, juhtisid araablaseid prohveti asemikud kaliifid. · Esimene kaliif, Abu Bakr, võttis ülesandeks ühendada kõik araablased ühe usu alla, tekkis mõiste jihad. · Teine kaliif, Umar, tõi uue tähenduse kaliifile (mitte ainult islamistide poliitiline liider vaid ka vaimne juht). · Uthman, kolmas kaliif, jätkas eelkäijate traditsioone. Lasi kirja panna koraani ning laiendas riigi piire Bütsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. · Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast neljandaks kaliifiks, teda toetasid shiiitid. Shiiite vastandasid haridziidid, kes suutsid tappa Ali. · Umayyadi dünastiaga lõppes õnnelik kaliifide ajastu. Damaskuse kalifaat
See tagas neile 500 aastaks vimu, mille purustas alles mongolite invasioon. Thtsamad muutused olid pealinna viimine Sriast Iraaki -Bagdadi. Selle mju oli vga suur eriti mawalitele, kellele ei meeldinud araablaste domineerimine. See maandas ka pingeid moslemite vahel ja lhendas prsia kultuuri araablaste omale. Administratiivselt tekkis vesiiri miste see oli juhi parem ksi, tnapevane peaminister ja muud ministrid. Kuigi see vhendas ja jttis tihti kaliifile vaid tseremoniaalse vimu, aitas see islami riigil olla tugevam. Kultuuriliselt koondati Tuhande he muinasjuttudesse tollased parimad prsia ja araabia muinasjutud. Abbasiidid muutsid moeed pikkamisi ainult jumalateenistusele ning usule phendatud asutusteks. Senini olid nad titnud ka muid funktsioone. Moeede juurde hakati looma algkoole, kus petati aabitsat ja koraani, koraani peast oskamine oli piisav kooli lpetamiseks. 4.2 Fatimiidid
Sariaat Islami seadus. Sunna Islami pärimus, koosneb eestkätt prohveti ütlustest. Islamiusuliste reeglid: · Mehel võib olla kuni 4 naist (kõiki naisi peab suutma võrdselt kohelda ja ülal pidada) · Naised peavad olema kaetud (kui palju peab kaetud olema sõltub piirkonnast) · Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse) · Sealiha ei tohi süüa (siga on roojane loom) Araabia kalifaat (keskus Meka) Kalifaat e. riik. Valitses kaliif e. riigijuht. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Tegemist on teokraatliku riigiga. Araabia riigi laienemise põhjuseks oli põlluharimiseks ja karjakasvatuseks sobivamate territooriumite otsimine. Samuti loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest. Araabia riik koosnes erinevatest hõimudest, kes olid varasemalt olnud omavahel vaenujalal ning taheti suunata seda sõjakust väljapoole. Alade vallutamisest saadi ka sõjasaaki ning sõjameeste palgad maksti sama sõjasaagiga
Koraan pandi kirja Muhamedi juttude põhjal. Koraani täiendab püha pärimus e. sunna. Islami 5 tugisammast: 1. Pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. 2. Palveta Meka poole viis korda päevas. 3. Paastumine Ramadaani kuul. (Kalendri 9. kuu) 4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul. 5. Almuste jagamine vaestele. Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania
pooldajad. 632 suri. Araabia ps üks usk ja hõimud liideti kokku. Isalmit on mõjutanud judaismpaast, palv. , tugev seaduseusk Ristiuskviimane kohtupäev ja lunastust Mazdaism (iraani aladel tugev hea ja halva vastand Lisaks koraanile on veel püha pärimus=sunna Kõik ei tunnistatnud sunnatsiiidid, tunnistajad sunniidid. Oluline oli ka sariaat ehk seadus. See reguleeris elu kõiki külgi. 11. Araabia kalifaat Kalifaat=riik. Kui muhhamed suri kutsuti tema järglaseid kaliifideks. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimult võim e teokraatlik riik. Laienes, sest: Koraanis: kes langevad pühassõjas, saavad paradiisi Juurde oli vaja paremat maad Et ära hoida omavahelisi tülisid, suunati sõjakus välismaadesse Alguses oli keskus Mekas, pärast nihkus keskus Damaskusesse= omajaadide kalifaat. Peale seda nihkus keskus Bagdadi=abassiidide kalifaat. peaministervesiir, kali 1. abimees valitseti ametnike abil, ametnikkond= diivan. Haridusdiivan jne
· Prohveti surm ajas lõhki Meka linna vagade kogukonna. Hasimi suguvõsa, prohveti liha ja veri nõudis,et järeltulijaks peaks saama Ali. Ka ansarid nõudsid kohta endale, kuid Abu Bakril õnnestus mõlemi partei toetus endale saada. · Abu Bakr hakkas maailma vallutama. Kõigepealt Iraan ja Bütsants. · 633 ületas esimese kaliifi armee Iraani piiri. Armee juht oli Halid ibn al-walid, armees 18 000 meest. · Aasta hiljem kuulus pool Mesopotaamiat kaliifile. Järgnes sõjakäik Süüriasse. Ka Palestiina ning mõni aeg hiljem, ka Jeruusalemm langesid. · Abu Bakr valitses 2 aastat. Ta oskas Ali ja tolle pooldajad välja lülitada ja korraldas asja nii,et tema järglaseks sai Omar. · Omar valitses 10 a. Ta lõi ja arendas administratsiooni, justiitsi jm. Riigi elemente. · Vallutas Pärsia. · 651 tapeti Iraani valitseja Jazdagard III. · Amr ibn al-Asad iga eesotsas vallutati Egiptus ja Aleksandria.
4. dzihhaad koraan lubas usulevitamise teel surnud otse paradiisi Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust tõusis esile Bagdad, siis nimetati kalifaati Bagdadi kalifaadiks. Cordoba kalifaat moodustati Pürenee poolsaarele. Üldkalifaadist eraldus ka Egiptuse kalifaat. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kalifaat oli teokraatlik riik. Kaliifi esimene abiline oli vesiir kui peaminister. Kirju omavad rahvad juudid (Vana Testament), kristlased (Piibel). Neil lubati oma traditsioone austada, ei surutud peale islamit. Mittekirjaomavatele suruti igatepidi islami usku peale. Need, kes võtsid islami usu vastu, olid maksudest vabastatud. Suurt vallutatud ala ühendasid islamiusk ja araabia keel. 11. Üldülevaade Lääne-Euroopast kõrgkeskajal
annaabi.ee 
