avastamispiir. Määramispiir (limit of quantitation, LoQ) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 3,3 sy LoD= S LoQ=3 LoD LoD avastamispiir LoQ määramispiir sy eksperimendipunktide standardhälve kalibratsioonisirge signaali suhtes S sirgetõus. . Nüüd asendasin kitsamalt, võtsin samad punktid, millega tegin täpsema kalibratsioonigraafiku, ehk punktid 2-4. 3,3 0,00816 LoD= =30,6 mol /l 0,0008 LoQ=3 30,6=91,8 mol /l 3.4 Molaarse neeldumiskoefitsiendi arvutamine ja Zn kontsentratsiooni leidmine tundmatutest lahustest Ekstintsioonikoefitsent A A A= C M l = C M= CM l l 0,076 = =98,7 0,77 10-4 10
Täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada korralikult. 2. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neelduvused ja läbilaskvused spektrofotomeetril UVmini-1240 lainepikkustel 430 ja 550 nm. 3. Mõõta uuritava lahuse (sisaldab Mn ja Cr) neelduvus ja läbilaskvus lainepikkustel 430 ja 550 nm. 4. Saadud neelduvuste põhjal leida Mn ja Cr kontsnetratsioon uuritavas lahuses nii arvutuslikult kui ka kalibratsioonigraafiku abil. Võrrelda saadud tulemusi. 5. Teha järeldused. Töö käigus on arvutamiseks vaja leida lahuste molaarsed kontsentratsioonid. Näide: KMnO4 standardlahust lisati 5,0 ml mõõtkolbi. Mn kontsentratsioon kolvis=(5,0 * 0,05 mg/ml) / 50 ml = 0,005 mg/ml Mn molaarne kontsentratsioon CM = (0,005 * 0,05 L) / (158,04 * 0,05 L) = 3,16 * 10-5 M M(KMnO4)=158,04 g/mol Tulemused ja arvutsed: l=0,5cm Tulemused kanda tabelisse:
süstalfiltriga. 4. Programmeerida aparatuuri tarkvara vastavalt parameetritele, jooksutada eluneti baasjoone stabiliseerumiseni. 5. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse standardlahustega (kaks paralleeli iga kontsentratsiooniga). Alustada väiksemast kontsentratsioonist. 6. Pesta dosaatori aas dest. veega ja viia läbi katse lahjendatud ja filtreeritud teega (kaks paralleeli). Vajadusel lahjendada veel. 3 Tulemused 3.1 Kalibratsioonigraafiku ehitamine Märkus 1: Kontsentratsiooni 3 μg/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks g/mL kohta oli tehtud kolm paralleeli, millest kaks ebaõnnestusid, seega kalibreerimiseks on kasutatud ainult ühte. Kontsentrastioon, Piigi pindala@273nm μg/mL (ruumala 1mL)g/mL Teobromiin Kofeiin
Proovi kontsentratsioon 52,3 mg/l (10 kordne lahjendus) Kokkuvõte Uuritavas proovis oli 52,4 mg/l fenooli ja 52,3 mg/l parakresooli. Katsete standardhälve oli vastavalt 0,095 ja 0,185. Kontsentratsiooni määrasime kõrgsurvevedelikkromatograafia abil, kasutades välisstandardmeetodit. Süstisime kolm standardlahust erineva saasteaine kontsentratsiooniga ning seade andis nendele kontsentratsioonidele vastavad piigi kõrgused. Standardlahuste tulemuste põhjal tegime kalibratsioonigraafiku, mille abil leidsime uuritava proovis olevate ainete kontsentratsioonid.
00012416 M 4317 CMn = (1.033 – 912 ∙ 0.00012416) / 2786 ≈0.00016398 M Järeldused: Arvestades lahjendust 1:1 CCr = 0.00012416 ∙ 2 = 0.00025 M = 0.25 mmol/L CMn= 0.00016398 ∙ 2 = 0.00033 M = 0.33 mmol/L 3.3 Kokkuvõte ja järeldused II osa kohta Tulemused on kõik ühes suurusjärgus, kuid kalibratsiooni kaudu saadud kontsentratsioonid on 0.1mM kõrgemad kui neeldumiskoefitsientide abil arvutatud. Kalibratsioonigraafiku meetod tundub olevat usaldusväärsem, kuna on väiksem tõenäosus teha arvutusvigu, mis tulemust mõjutaks. Neeldumiskoefitsientidega arvutades on tähtis võtta koefitsiente, mis vastavad saadud absorptsioonidele. KMnO4 konts (M) K2Cr2O7 konts (M) Kalibratsiooni Kalibratsiooni Neeldumis- Kalibratsiooni Neeldumis- kaudu kaudu koefitsiendi kaudu koefitsiendi
I=Io*e-kcl D=log Io/I I neelava kihi läbinud kiirgus e - logaritmalus k kiirguse neeldumiskoefitsient neeldumisjoone keskel c neelava komponendi kontsentratsioon l neelava kihi läbimõõt Mõõtmist mõjutab ionisatsioon: ioonide kiirgamisvõime ja ioonide võime neelata kiirgust erineb aatomite omast, keemiliste ühendite teke, mitteselektiivne neeldumine. Lõpptulemuse saame, nagu spektrofotomeetrias, kasutades kas standardaineid, tehes kalibratsioonigraafiku (3 standardit, uuritav proov jääb standardite keskele). Sobib kitsaks rakenduseks, kuid selles väga spetsiifiline. 3.KROMATOGRAAFIA Esmalt kujutas Mihhail Tswett, 1903 aastal lahutas komponentideks taimseid värvipigmente, mis kolonnil oleval sorbendil moodustasid erineva värvusega tsoone. Krom.lahutamisel jaotuvad segu komponendid kahe faasu vahel, millest üks on liikumatu (suur eripind-
hoiavad koos van der Waalsi jõud. RIA (Radioimmunoassay): radioimmuunmeetod. RIA baseerub konkurentsiprintsiibil. Kaks antigeeni (märgistamata analüüt ja märgistatud antigeen e tracer), mille antigeensed omadused on identsed või väga sarnased, konkureerivad antikeha sidumiskohtade pärast. Pärast konkurentsi seostumisele on antigeenide suhe võrdeline nende suhtega testsüsteemis. Kuna traceri hulk on teada, siis mõõtes radioaktiivsust, saab kalibratsioonigraafiku abil määrata analüüdi konstentratsiooni uuritavas materjalis. RIA on täpsem kui ELISA, kõrgema analüütilise tundlikkusega. RIAt kasutatakse ravimite ja metaboliitide, hormoonide, tuumormarkerite kvantitatiivseks määramiseks. RIA puhul on minimaalselt probleeme mittespetsiifiliste taustreaktsioonide või valepositiivsusega. Samas on RIA kasutamisel puudusteks isotoopide poolestusajad, pikk analüüside kogumisaeg, radiatsioonirisk, mitteautomatiseeritavus
annaabi.ee 
