Kokkuvõte 19 saj teisel veerandil hakati venemaal manufaktuurtoomiselt üle minema vabrikutööle. Suurtööstuse põhiharudest oli Eesti sel perioodil kõige arenum tekstiilitööstus. Tööstuslik revolutsioon algas kõigepealt kalevitööstuse ettevõtetes. Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva. Ühe kalevivabriku rajas Narva sakslane Paul Momma. Saanud riiklikku laenu, ostis Momma metsakaupmees B. Cramerilt saeveski ja ehitas selle 1821 1822 a.ümber kalevivabrikuks, mis oli esimene Eestis ja üks vanemaid kogu Venemaal. Järk-järgult sisustus vananes ja vabrik käis alla. Aktsiaselts likvideeriti 1845 a. 100 000 hõbemarga eest omandas ettevõtte A. Stieglitz. Tema korraldustel lammutati vanad tööstused ning ehitati uus suur paekivist tööstuskorpus
a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks. 1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R.L von Ungern-Sternbergi poeg Peter Ludwig Konstantin Ungern-Sternberg (1779-1836), kes ehitas laevu, kasvatas meriinolambaid ja rajas Kärdla kalevivabriku, mis esimese aasta töötas Suuremõisa mõisas ja 1830 koliti Kärdlasse. 1836. a sai Suuremõisa omanikuks P.L.K.Ungern-Sternbergi poeg Adam Theodor Andreas Ungern-Sternberg (1819-1847) 1847. a sai mõisa tema noorem vend Evald Aleksander Andreas (1824-1899) Peale teda sai mõisa omanikuks tema poeg Evald Adam Gustav Paul Konstantin (1863-1909). 1909. a sai Suuremõisa mõisa omale Evald Aleksander Andrease õde Dorothea Julia Charlotte
erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks. 4 Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kokku on teada 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on
Tõstmises oli siin tubli ka kingsepp Gustav Järv. Viljandis võistlesid Lurichi auhinnale talusulane Jüri Laan, katelsepp Aleksander Laur, habemeajaja Joosep Sprinkovski ja teised. Eriti suur oli Lurichi-vaimustus Narvas, kus kavatsetud viie etenduse asemel korraldati üheksa. Üks toimus tööliste karskusseltsi "Võitleja" seltsimaja ehitamise, teine invaliidide heaks. Siin olid Lurichi vastaseks sepp Kaalep, kalevivabriku lukksepp Neelus jt. Mihkel Neelus oligi see õnnelik, kes võitis punase siidlindi külge kinnitatud hõbeauraha pealkirjaga "Esimesele Narva linna jõumehele G. Lurichi poolt mälestuseks 4. XII 1898". Narvas toimus ka Lurichi debüüt kõnemehena. Ta kõneles elavalt, kõigile arusaadavalt, kaasakiskuvalt. Ta propageeris raskejõustikku ja selles edu saavutamiseks vajalikku eeldust - karsket eluviisi. Samuti andis ta juhiseid treeninguks, selgitas maadlusvõtteid ja -taktikat.
1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise alguseks peetakse 1878. aastal Pärnu linnas eraseltsi ülalpidamisel tegutsenud lasteaeda. Lasteaedade asutamise mõte levis ka maale. 1894. aastal asutas Sindi Kalevivabriku valitsus oma tööliste lastele lasteaia, mis töötab tänaseni. Samuti asutati nn "mängukoole" mõisate juurde. Näiteks 1901 Järvamaal Koigi mõisas (mõisaomanik von Grünewald) avatud mängukoolis oli pearõhk laste käsitööõpetusel, lisaks õpetati lugemist, piiblilugu, ja 10 käsku. Laste oskusi käis kontrollimas kohalik pastor . Tulenevalt asjaolust, et lasteaiakasvataja amet oli veel väga uus, puudus Eestis lasteaednike ametialane koolitus
Ristik oli kõrge- kvaliteediline loomasööt, kuid aitas tõsta ka põlluviljakust (mõjus lämmastikku andva väetisena). Industrialiseerimise varaseim periood(millised konkreetsed ettevõtted) Industrialiseerimise varasem periood on seotud puuvillatööstusega. Eestis tähistas tööstuspöörde algust just tekstiilitööstuse teke. Asutati rida suuri kalevivabrikuid. Kalevi- tööstuse varasemaks keskuseks kujunes Narva. Üks Narva kalevivabriku rajajaid oli sakslane Paul Momma, kes rentis Narva jõe paremal kaldal endise saeveski ja ehitas selle ümber vanutusveskiks. Pärast riikliku laenu saamist rajas Momma 1821.1822. aastal sinna uue ettevõtte. Momma uut ettevõtet Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Vabrikut laiendades ehitati uus vesiratas, rajati ka uus kahekordne tööstushoone. Ettevõtte toodangut realiseeriti isegi Hiinas.
seltsimajad, politseijaoskonnad, tuletõrjekomandod, kirikud ja mõnel pool isegi kalmistud, nii et kogu inimese eluring võis mööduda asulast väljumata. 24 Varasemad vabrikuasulad on sageli seotud tekstiilitööstusega. Üks vanemaid praeguseni säilinud vabrikuasulaid on Sindi tekstiilitööstuse oma, kus eriti väärtuslikuks tuleb pidada just varasemaid, klassitsistlikke meistritemaju. Vabrikuasulate vanemasse põlvkonda kuuluvad ka Kärdla kalevivabriku elamud Hiiumaal. Kõige suurejoonelisemana võib mõistagi nimetada Kreenholmi manufaktuuri linnaosa Narvas, kus enamik elamuid on kivist, puitarhitektuuri esindavad aga siiski varasem direktori villa ja nn. pikad meistritemajad. Viimaste näol on tegemist Eesti ühtede esimeste ridaelamutega. Igal perekonnal oli siin omaette sissekäiguga läbi kahe korruse ulatuv korter. Nüüd on üks elamutest restaureeritud piiripunktiks (Joonis 1.13 vasakul). Joonis 1
annaabi.ee 
