silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor Muutuva kolvi käiguga kompressor kohandab ise kliimaseadme töökoormusele ja mootori töösageduse muutusega kaldenurka. Kaldketta kaldenurka muudetakse 2-100% piires. Rootorkompressor Kompressori võll on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staaturi kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaske avade juures töökamnbrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õli püüdurisse. Rootorkompressor
on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32. Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. 33
Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina. Töövedeliku kineetiline energia muudetakse väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 5. Radiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Staator, rootor, kanalid, staatori telg, rootori telg, ekstsentrilisus. Silindrid on tehtud rootorisse
toimub nurga all. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q zD tan v 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter, α -kaldketta nurk.(α = 30°) Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui α = 0 , siis pump ei toimi Aksiaalkolbpumbad annavad rõhku kuni 40 Mpa ja kasutegur on kuni 0,97. Aksiaalkolbpumbad nagu radiaalkolbpumbadki võivad olla vahelduva toimega . Kui kolbmehhanismile juhtida suure surve all õli arendavad nad suurt jõumomenti ja võivad töötada hüõdromootorina Jõumomendi suurendamiseks kasutatakse mitmekordse tegevusega ja mitmerealisi rootoreid KOLB ROTATSIOON RADIAALPUMP
mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 25 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole
mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole
radiaal-, aksiaal- ja Flügenzellen pumbad. Kasutatakse suletud hüdrosüsteemide korral 93. Aksiaalkolbpump ja selle detailid AKSIAALKOLBPUMPADE LIIGITUS: a) kaldplokiga ja mittereguleeritava tootlikkusega b) kaldplokiga ja reguleeritava tootlikkusega c) kaldkettaga ja reguleeritava tootlikkusega Aksiaalkolbpumbad edastavad õli liikuvate kolbide abil, mis käitatakse pöörleva kaldketta poolt. Sellised pumbad arendavad väga kõrget rõhku ja seetõttu kasutatakse neid iseliikuvatel töömasinatel. Detailid: 1 - käitusvõll,2 kaldketta juhtplaat,3 - silindriteplokk,4 - veoplaat,5 - liugur,6 - kolb,7 - suunaplaat. 94. Aksiaalkolb-tüüpi hüdromootor: tööprintsiip ja detailid Aksiaalkolb -hüdromootor (AHM) on ettenähtud töövedelikku energia
9. 9- 10 sirbikujulised aknad. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q= zD tan v ,kus 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter -kaldketta nurk. Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui = 0 , siis pump ei toimi Aksiaalkolbpumbad annavad rõhku kuni 40 Mpa ja kasutegur on kunu 0,97. Aksiaalkolbpumbad nagu radiaalkolbpumbadki võivad olla vahelduva toimega . Kui kolbmehhanismile juhtida suure surve all õli arendavad nad suurt jõumomenti ja võivad töötada hüõdromootorina Jõumomendi suurendamiseks kasutatakse mitmekordse tegevusega ja mitmerealisi rootoreid Staatilise rõhuga pumpade (mahtpumpade) karakteristikud.
annaabi.ee 
