mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa Altnurga saarik. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. Vaid ühe seenestiku jaoks ebasobiva uurimisaasta jooksul leiti siit ligi 700 liiki seeni, sh 135 liiki, mida leiti Eestis esimest korda. Luhaniidud ehk endised jõeheinamaad vajavad avatuna hoidmiseks pidevat hooldamist.
laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud. Neile on omane lame põhi ja mõnikord jõesängiäärne kõrgem osa ehk kaldavall. Mullastik Mullad on seal huumusrikkad, suure mineraalainete ja lämmastikusisaldusega. Kaldavallidel esineb ka suuremaid kruusatükke, mis on toodud sinna jää sulamisega Veereziim ja toitainete sisaldus Kevadiste üleujutuste ajal on lammid üleujutatud. Vee taandudes püsib muld üsna niiske. Kõrgema reljeefi tõttu vabaneb kaldavall kiiremini üleujutuste alt, mistõttu on seal vähem niiskust mullas. Vesi toob väga palju toitaineid, mis ladestuvad tulvavee kadudes. Soolsus ja happesus Soolsus on väga väike Happesus on väga madal, pigem neutraalne Päikesevalgus
kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad
Maastike areng on siin tänapä e v a ni ots e s e lt se otud Võrtsjärv e ja Emajõ e g a ning selle üle mjo ok s u lisajõg e d e g a . Ala läbivate Põltsa m a a , Pedja ja teiste jõg e d e alamjo ok s u d , sa m uti Emajõ e üle mjo ok s on väga looklev ate säng or g u d e g a ja paljud e sootid e g a . Ulatuslikel üleujutusalad el esin e v a d luhaniidud ning lodu ja mad al s o o m e t s a d , suure m at e jõg e d e kaldavallidel kasvav ad laiguti laialehis e d lam mi m et s a d . Madaliku põhjao s a st jääb osa Alam Pedja Loodu sk aits e al a s s e , mis on kõig e hõre d a mini asu statud piirkond Eestis. Võrtsjärv e mad alikust on ligi pool soo stunud , se et õttu on haritavat maa d väh e ja asu stu s hõre .
perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja paljude sootidega. Ulatuslikel üleujutusaladel esinevad luhaniidud ning lodu- ja madalsoometsad, suuremate jõgede kaldavallidel kasvavad laiguti laialehised lammimetsad. Võrtsjärve madalikust on ligi pool soostunud, seetõttu on haritavat maad vähe ja asustus hõre. Madaliku põhjaosast jääb osa Alam-Pedja Looduskaitsealasse, mis on kõige hõredamini asustatud piirkond Eestis. Reljeef on tasane, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2-3 meetriga. Maapind madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Valdavad
Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp) elupaigad. Samuti peatuvad siin kevadel ja sügisel läbirändavad veelinnud. Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealad. Metsad, sood ja luhad ... on Alam-Pedja kolm iseloomustavat koostist. Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng. Kaldavallidel kasvavaid lammimetsi saab Eestis tänapäeval näha vaid üksikute puistute või tukkadena suuremates, oluliselt rikkumata loodusmaastikes. Alam-Pedja looduskaitseala ongi üks vähestest paikadest, kus neid leidub. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Siinsed loodusmaastikud pakuvad toitumis-, sigimis- ja varjumispaiku ka ulatuslikku eluruumi vajavatele inimpelglikele loomadele: kotkastele, huntidele, karudele, ilvestele,
· Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust eriti ei oma, puid hindavad vaid mesilased (ja mesinikud) hilise õitsemise tõttu. Samal põhjusel ka hübridiseerub teiste pajuliikidega vähemal määral. Salix fragilis (raberemmelgas) - Euroopa, Lääne- ja Kesk-Aasia. Eesti asub areaali põhjapiiri. Meil levinud kohati. Kasvab niisketel lubjavaestel, kuid toitaineterikastel, ajuti üleujutatud (Lõuna-Eesti) jõgede ja järvede kaldavallidel, kus kasvab tugevasti hargneva ümaravõralise puuna. Kõrgus 15 -20 m. · Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja servaga, pealt rohelised, alt hallikad, lehelaba alusel üksikud näärmed, 7...15 cm pikad, 1...3 cm laiad · Puude tüve koor sügavarõmeline, oksad peened, läikivad, paljad, pruunid, kergesti murduvad · Kasutatakse tihti haljastuses, istutatuna haljasaladele, teede äärde, jõgede ja tiikide
Lammimetsade klassi kuuluvad üleujutusalade metsad, mis kasvavad jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel tulvavete kohalekantud ainese setteil. Jõgede voolusängi kõrval võib setete paksus olla kuni üks meeter ning need setted võivad pikkamööda kuhjudes moodustada kaldavalle, milles orgaanilise ainese poolest rikkamad settekihid vahelduvad vaesematega. Lammimetsade ökoloogiline seisund, liigiline koosseis ja struktuur olenevad lammiterrassil paiknemise kohast. Kaldavallidel kasvavate metsade puurinne koosneb laialehistest liikidest. Põõsarinne on liigirikas, puutüvede ja põõsaste ümber keerduvad sageli humala väädid. Jõest kaugemal, kaldavallide taga madalamatel lammialadel paiknevad lammi-lodumetsad, mis nii valitseva puuliigi (sanglepp) kui ka alustaimestu poolest sarnanevad tavaliste lodumetsadega. Soostuvate metsade klass Soostuvad metsad kasvavad tasase või nõgusa pinnamoega aladel, kus mulla turbahorisondi tüsedus ei ületa 30 cm
annaabi.ee 
