Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate,
mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? Põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? Kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org
m/km kohta voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites
Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus. 10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19
7. Mis on vooluhulk? Vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus 8. Mis on äravool? Veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse 9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust. 10. Mis on meander? jõe looge 11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge 12. Mis on soot? Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm? Oru lai tasane ala 18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org 19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg
vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete terrass – astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand Jõe- e. oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või
annaabi.ee 
