2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur oli neoliitikumis. · Kunda kultuur- oli mesoliitikumis. Eesti iseloomustus mesoliitikumi ajal a) Pulli asulakoht põhiline eluala. b) Elati veegogude läheduses. c) Kalastati, jahiti, ning tegelti korilusega. d) Elati umbes 15-30 liikmelistes kogukondades. e) vahetati sagedasti elukohti, kuna sõltuti loodusest. · Eesti iseloomustus neoliitikumi ajal a) asustus laienes ka sisemaale b) suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks c) tööriistad arenenumad d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi
Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metall, mida Eestis tunda õpiti. Iseloomulik: I. kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal Asva asula. Tegevusalad: I. maaviljelus (alepõllundus, põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina), II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III. kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I. Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks II. Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav Asustus: I. Kindlustatud asulad II. Üksiktalud III. Sise-Eesti hõredalt asustatud Matmiskombed: I. Kivikalmed (maale laoti kirst) II. laevamatus 2)Eelrooma rauaaeg Raud on tugevam, odavam ja vastupidavam kui pronks. Tegevusalad: I
Kirjakeel põhineb põhjasölkupi ehk Tazi murdel, mida räägib umbes 90% sölkupi keele oskajatest. Murdelised erinevused on peamiselt häälduses. Kõige paremini on säilinud kesk- ja põhjamurre. (Viires, 1993) 4.4 Elatusalad Traditsiooniliselt tegelevad sölkupid on kalapüügi, jahi ja koriluse ning põhjapõdrakasvatusega. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli 5-10 liikmelistes gruppides kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Sölkupid püüavad enamasti nelma, omulit, muksuni, tuuri, haugi ja ahvenat. Põtrade ja hirvede jahtimisega saavad sölkupid värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubandusega. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi
Kalastus Kiviaja inimeste oluliseks toiduks olid ka kalad, eriti neile, kes elasid veekogude lähedal. Mesoliitilistest asulakohtadest on leitud haugi, koha, säga, ahvena ja latika luid. Ilmselt on püütud ka teisi liike, kuid kuna kalade kui väikeste isendite luud säilivad pinnases halvasti, ei pruugi selguda tervikpilt. Arvatavasti toimus kalapüük olenevalt aastaaegadest ning kalaliikide parimast püügiajast. Arvatakse, et kalastati hiliskevadest varasügiseni. On teada, et kalu püüti õngede ja ahingutega. Sindi-Lodjas Pärnu jõe põhjast on leitud mitmeid kaunistatud õngekonkse, mis tõestavad õngedega kalade püüdmist. Rohkesti on leitud ka keskmise kiviaja ahinguotsi. Need valmistati peamiselt lõhestatud toruluudest ning üks serv lõigati saagi paremaks külgehaakumiseks hambuliseks. Ahing löödi või visati kalale selga. Suurem osa saagist saadi arvatavasti siiski kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil
Asulaid hakati kindlustama. Kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. 4) Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu. 5) Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis? Peamine elatusala oli karjatamine. Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega. 6) Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd. 7) Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid
sajandil. Seletus: maade ümbermõõtmine (storskiftet) toimus seal hiljem kui teistes maakondades - iga talu põllud olid laiali kogu küla alal. Koostöö vajalik põllutööde tegemiseks. Kaklused toetasid küla ühtsust. Hiljem mõõdeti maad ümber => koostöö vajadus vähenes, kakluse kasu polnud enam nii selge => düsfunktsionaalne nähtus - Näiteid: Bronislaw Malinowski (1884-1942). Coral Gardens and Their Magic 1935: Trobriandi saartel käisid elanikud kalas. Kui kalastati avamerel, eelnesid maagilised riitused, mitte siis kui kalastati laguunis. Seletus 1: avamerel rohkem ohtusid => koostöö vajalik => riitused täitsid koostööd lisavat funktsiooni. Seletus 2: avamerel rohkem ohtusid => ängistus => riitused aitasid ängistusest jagu saada. * Malinowski: tuleb esitada ka kausaalne (siin psühholoogilöine) seletus, mitte ainult funktsiooni. Kõik kultuuri elemendid ja sots nähtused vastavad inimeste psühh ja orgaanilistele vajadustele.
eluviisi minetamisest. 1989. aastal loodi Tomski oblastis organisatsioon ,,Kolta-kup" (`Obi inimesed'), mille eesmärgiks on parandada sölkupi ja teiste regiooni põlisrahvaste keele ja kultuuri olukorda. ELATUSALAD Traditsioonilisteks elatusaladeks on kalapüük, jaht ja metsakorilus ning põhjapool põhjapõdrakasvatus. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli gruppidena (5-10 meest) kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Nelma, omul, muksun, tuur, haug ja ahven on peamised kalad, keda sölkupid püüavad. Jaht põtradele ja hirvedele on andnud sölkuppidele värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade (hallorav, soobel, naarits, põhja pool ka polaarrebane) küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt.
annaabi.ee 
