Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
Enam ei tahetud vabatahtlikult astuda nende armeesse ja algas sundvärbamine. Algas sama lugu, mis leidis aset Nõukogude Okupatsiooni Andra Lepper 11B ajal. Need, kes ei soovinud sõdida kummaski armees, põgenesid Eestist. Enamasti mindi Soome. Soome armeega liitunud eestlasi kutsuti Soomepoisteks. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast. Peale Soome põgeneti ka mujale väga palju. Enamasti oli tegemist paadipõgenikega, kes sõudsid väikeste kalapaatidega, mis olid tihti peale ka ülerahvastatud, näiteks Norrasse või Rootsi. Väga paljud jõudsid lõpuks välja Ameerikasse ja Austraaliasse. Eestlaste seas hakkas sundmobilisatsioonide ajal suurt populaarsust koguma metsavendlus. Metsa põgenesid need mehed, kes ei tahtnud minna punaarmeesse ega Saksa armeesse. Nad põgenesid metsa, sest muidu oleks neid ära küüditatud. Aktiivsemad metsas redutajad hakkasid koonduma ja kättemaksuks ning enesekaitseks võimalusi otsima
Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine) - Eutrofeerumine veekogude kinnikasvamine. - Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks. - Mulla viljakus langeb. KALANDUS - Molluskid - Limused - Vähilised Kalapüük: - Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on hulgaliselt toitaineid. - Rannikupüük väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades. - Avamerepüük Tekkis merelaevade arenedes. Samaaegselt arenesid ja täiustusid äriteenused ja kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades. - Ookeanipüük Kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Seda saavad lubada vaid suured ja rikkad riigid. (Venemaa, USA, Jaapan) - Kalakasvatus Enamasti Aasia riikides
1) maailmameri 86,1 82,5 2) siseveekogud 7,4 8,8 Avakultuurid 26,7 37,5 1) maailmameri 10,8 15,1 2) siseveekogud 15,9 22,4 Maailm kokku (mln t) 120,2 128,8 1) maailmameri 96,9 97,6 2) siseveekogud 23,3 31,2 1996 a 2001a Püügi vormid Rannikupüük väikeste kalapaatidega. Ida- ja Kagu- Aasias, arengumaades Avamerepüük kala töödeldakse koheselt. Annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad. USA, Jaapan, Venemaa jt. Kalapüük erinevatest veekogudest, maailmamerest Majandusvöönd Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Ulatub kuni 200 meremiili (370km) rannikust Riik võib oma püügiõiguse
suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad) Avamerepüük – kala töödeldakse koheselt ning see annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi.
kanduvad veekogudesse, muutes vee joogikõlbmatuks, liigne väetamine hävitab mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. 4.4 Kalandus Kalavarud ei jaotu ühtlaselt, valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ja suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük kala püütaksee rannalähedastel aladel, väikeste kalapaatidega (ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades) Avamerepüük laevaga avamerel Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad, kala töödelldakse laeval, müüakse sadamates. Seda püüki saavad lubada rikkad ja/või suured riigid Usa, Jaapan, Venemaa jt. Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis 200 meremiili (370 km) rannikust. Kalakasvatus eriti arenenud ja palju kasvatatakse Aasia riikides. Ülepüük, maailmamere reostumine. 4
Valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapniku rikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean on kõikjalt kalavaene, lähistroopilise, ekvatoriaalse, polaarse avaookeani pinnakihid. Agraarühiskonnas oli kala oluline toit, neile kes elasid veekogu ääres. Kala töödeldi rannakülades ja müüdi kohalikul turul. Rannikupüük väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias. Merelaevade arenedes ja kalapüügivahendite täiustudes hakati kala püüdma avamerel, ning pikema säilitamise eesmärgil sealsamas ka töötlema. Arenesid ja täiustusid äriteenused, kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20.saj. hakkas levima ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga suured kalapüügi laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja
annaabi.ee 
