Põhjused.- Tegelik kalapüük on statistilistest andmebaasidest kajastuvast mõnevõrra suurem sest esineb röövpüüki. Aga ilmselt on just püügikvootide kehtestamine ja nendest kinnipidaminse kontrollimine aidanud kaasa kalapüügi kasvule viimasel ajal 10. Millised tegurid mõjutavad erinevate riikide kalanduse arengut?- Asukoht, saastuse tase, kalavarud selles piirkonnas, veekogude rikkus, kliima ja veetaimestik. 11. Iseloomusta EL-i kalanduspoliitikat.- EL-i kalanduspoliitika eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine.EL-i kalanduspoliitika näeb ette et kalalaevastik peaks olema piisav olemasolevate kalavarude püüdmiseks ning vastavalt euroopa komisjoni määrustele peavad kõik EL-i vetes kalastavad laevad
Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude valdkondade edendamisel, mistõttu on olulisel kohal küsimus millist negatiivset ning positiivset mõju võivad avaldada alates 2021. aastast vähenevad eurotoetused Eestile? 2 Eurotoetustega on arendatud Eestis mitmeid erinevaid valdkondi kõigis omavalitsustes.
USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. *kalavarude kasutamine ja kaitse *kalakasvatuse arendamine *kalasadamate arendamine. 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Forell, lõhe, karpkala, vikerforell !!18.Selgitage mõisted: vesiviljelus-veeloomade ja taimede kasvatud *self-mandrilava;mandrilise maakore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud *veeringe- vee liikumine vedelal,tahkel või gaasiliselkujul maa sfääride või nende osade vahel
süvaooekan- liiga külm vesi lähisekvatoriaalne piirkond- liiga soe vesi, toitainetevaene ekvatoriaalne- liiga soe, väike soolsus polaarsed avaookeanikihid- liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Norra, Taani, Hiina 2) suurimad kala importijad 3p. Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. -austrid -vähk -krevett -krabi 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus- kalakasvatus šelf- mandrilava, mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud
Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Vikerforell, angerjas, tursk, lest, karpkala 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, niisutuspõllundus Vesiviljelus - kalakasvatus, taimedekasvatus
Kokkuvõte Euroopa kalavarusid on viimastel kümnenditel mõjutanud erinevad negatiivsed tegurid. Peamiseks kalavarude vähendajaks on ülepüük. Suur osa Euroopa kalavarusid kannatab ülepüügi all, kuna tarbija nõudlus kala järele on kõrge. Euroopa kalavarude vähenemise tõttu tuuakse kala sisse mujalt maailmast ja sellega vähendavad eurooplased ka muu maailma kalaressursse. Kalavarude kaitseks on Euroopa Liit loonud ühise kalanduspoliitika. Ühist kalanduspoliitikat rakendatakse direktiivide abil. Merestrateegia raamdirektiiviga pööratakse tähelepanu Euroopa olulisemate merealade hea keskkonnaseisundi säilitamisele või taastamisele. Elupaikade direktiiv seab esiplaanile haavatavate meres elavate liikide ja nende elupaikade efektiivse kaitse. Ühises kalanduspoliitikas on olulisel kohal ka kalade kaitse vette juhitavate saasteainete poolt põhjustatud ebasoodsa mõju eest. Euroopa Liidu ühtses kalanduspoliitikas
............................14 2 SISSEJUHATUS Kalandus ja meretööstus on Eesti ajaloos mänginud tähtsat rolli, kuid viimastel aastatel teinud teed teistele sektoritele. Kalandus jääb jätkuvalt tähtsaks alaks, millel riik peab tunduvalt kontrolli peal hoidma, et ei tekiks ülepüüki, röövpüüki ning hüdrosfääri ega ka keskkonda ohustavaid tegureid. Uurimisülesanded: mis organisatsioonid mõjutavad Eesti kalanduspoliitikat, millised õigusaktid käivad kalanduspoliitika kohta, milline on EV kalanduspoliitika aastatel 2014-2020 Töö jaoks otsitakse materjali lõputöödest, teadusartiklitest, kuid ka suurematest ning usaldusväärsematest ajakirjandusväljaannetest. Töö on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa keskendub ELi kalanduspoliitikale ning selle seletamisele. Teine osa pühendub ELi ühtse kalanduspoliitika jõustumisele Eestis. . 3 1
ka kutseliste kalurite sissetulekud ning amatööridelgi on rohkem põhjust kalavetel käia. Kalavarude prognoosimine eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus. Kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur.
annaabi.ee 
