· 0,2% SKPst, kui riik ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või · 0,5% SKPst, kui riik ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju. · Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Kui riik ei korrigeeri oma eelarvet ja vii teda lubatud defitsiidi piiridesse, siis rakendatakse sanktsioone mille suurus on 0.2% SKPst ja see suureneb 0,1% iga 1% ülemäärase defitsiidi kohta. Samas aga tehti sellele nõudele 22 23. märtsis 2005 toimunud EL Ülemkogul hulk erandeid, mille alusel liikmesriigid võivad seda piirangut ajutiselt eirata. Erandeid võidakse
tööstusliku muutusega, eesmärk 5A-maaelu arengu soodustamine. 39) regionaalse sekkumise vajadus. 40) EL struktuuri- ja eelstrukt vahendid, millised, kellele. Struktuurifonidi: need baseeruvad nii maj kui ka regioonidele. ERDF-Eur regionaalfond- kivid ja betoon,ettevõtete asendamiseks, kohalike initsiatiivi ning inflatsioonimuutusi toetamiseks ESF- Eur Sotsiaalfond- koolitus ja nõuanne, tööhõive ja töötajate konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse,
trahve, mis moodustavad kuni 0,2% SKPst, kui nad ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või 0,5% SKPst, kui nad ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju. Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Stabiilsuse ja kasvu pakt (Stability and Growth Pact) on ELi majanduspoliitika koordineerimise instrument, millest tulenevad eelarveküsimusi käsitlevad protseduurid: (i) stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid vastavalt europiirkonna ja europiirkonda mitte kuuluvatele EL liikmesriikidele; (ii) eelhoiatus stabiilsuse ja kasvu pakti võimaliku rikkumise kohta; (iii) ülemäärase eelarvedefitsiidi
Tekivad vead- kui kõik kalurid ei pea kinni reeglitest, osa saaki müüakse mustalt v heidetakse merre tagasi. O vaja väga head kontrolli klanduse üle ja tuleb tõsta kalurite teadlikkut, et mida rohekm nad jätavad saaki märkimata, seda enam võib tekkida võimalus et neil pole paari aasta pärastmidagi püüda. 10kond tagasi oli meil 200 kalalaeva, nüüdseks on vähendatud 75le. Eesti laeval Läänemerel on optimaalse suurusega- enam vähedada ei tohiks. Euroopa kalandusfond toetab ka praegu. 22. Püügikoormus, sisend. Ja väljundnäitajad, nende olemus ja kontrollimine (L6 46.68) Sisendnäitajad: laevade arv. Püüniste arv. Päevade arv mingis piirkonnas, lasevastike peamasina võimsus. Väljund: saak, kvoodid, Et ei püütaks üle kvoodi. Eestile antakse kvoot, ning see jaotatakse kaluritele. Kõik kalurid ei pea kvoodis kinni ja püüavad üle ja lasevad kala merre tagasi. 23. Püügikoormuse reguleerimisel tekkivad probleemid, näited (L6, 73-82;L6)
toonekurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009) ︎III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 135 loomaliiki ja umbes 140 taimeliiki CITES: Angerjas • Kriitilises seisus liik. Probleemid: püügisurve, liikumistakistused, kliimamuutused (Golfi hoovuse suuna muutus) • Euroopa Komisjoni määrus (2007) – 40% peab jõudma merre • Ekspordi- ja impordikeelud ELs (2011) kuni 2015, pikendati • Euroopa kalandusfond 2011-2014 toetas angerjate ettekasvatust ja asustamist looduslikesse veekogudesse. 21 liikmesriigil kohustuslik angerjavarude majandamisekava + 3 aasta tagant aruandlus • 2014 lisati Bonni II lisasse • Püügikeeld Atlandi ookeanis, Põhja- ja Läänemeres IX-I • Eestis tegeleb angerjakasvatusega For Angula (Pärnumaal) ja MB Trade (Viljandimaal). ICCWC (2010) ICCWC (The International Consortium on Combating Wildlife Crime): CITES, Interpol, UNODC
5.3. Rannakülade olukord Piirkondi iseloomustab rikkalik loodus- ja kultuuripärand, traditsioonilised oskused ja piirkondlik teadmusbaas, kuid samal ajal ka madal asustustihedus, kahanev ja vananev rahvastik, töökohtade vähesus ja puudulik infrastruktuur. Rannakülades on palju kasutamata potentsiaali turismiteenuste jm väikeettevõtluse arendamiseks ning kvaliteetse elukeskkonna loomiseks. Rannakülade arengut ja taaselustamist toetas 2007-2013 Euroopa Kalandusfond, mille jaoks oli ettenähtud toetusmeede 4.1 ,,Rannapiirkondade säästev areng". Eesti on jaotatud kaheksaks kalanduspiirkonnaks (Kaart 1) ning igaühes on loodud tegevusgrupp, kuhu kuuluvad antud piirkonna kutselised kalurid, kalandus- ja muude tegevusalade ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised kalandusega seotud organisatsioonid. Tegevusgrupi eesmärk on piirkonna kalandussektori arendamine, koostöö edendamine ja piirkonna jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine.
annaabi.ee 
