(Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 2. Richard Indreko Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast. Leiti väike kividest leease, mitmes paigas oli tuleasemeid ka paljal maal. Siin- seal avastati maasse löödud vaiade otsi, mis arvatavasti olid toestanud kergeid maapealseid onne või varikatuseid. Kultuurkihis leidus katkisi luu- ,sarv- ja kiviesemeid, samuti toidujäänuseid - metslooma- ja kalaluid. Pullist saadud luuesemed on iseloomulikud Kunda kultuurile. Rohkesti leidub nende seas mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid.
· Pinnakihis vastupäeva hoovus · Soome, Liivi ja Botnia laht jäätuvad talvel · Looded 10 cm Läänemere ajalugu Läänemeri oma praegusel kujul ei ole eriti vana. 12-13000 aastat tagasi oli see ala kaetud mandrijääga Ammustel aegadel elanud loomade ja taimede väljakaevatavad fossiilsed jäänused on aidanud kindlaks teha Läänemere ajalugu. Selleks on kasutatud: · ränivetika pantsereid · taimede säilinud tolmuteri · limuste kodasid · kalaluid · C14 meetodit NB!! EKSAMIL PEAB TEADMA AINULT SEDA, ET VAHELDUSID ERINEVAD STAADIUMID MERI JA JÄRV. 3 Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna
Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti
moodi. Vanaaegne-pannakse valmis ja kõik tulevad lauda. Moodne- inimesed istuvad lauas, taldrik tühjalt ees ja siis tõstetakse, tõstab perenaine/kelner. Serveeritakse ainult üks kord. Kui on kõrval pirukas/leib-vasakule poole leivataldrik. Neid ei ammustata, neid murtakse. Supi juurde üldjuhul ei pakuta alkoholi, kui siis vesi. Kala Süüakse spets kalanoa ja kahvliga, kui neid ei ole siis võib panna ka kaks kahvlit. Kasutatakse kalanuga, sest selle otsaga on hea eemaldada kalaluid. Mereannid Eestis neid väga ei sööda. Homaarid-merevähid: tavaliselt süüakse kalakahvli ja noaga. Onolema ska spets vähinuga- see on auguga ( et saaks avada koibasid ), tangid. Laual peaks olema näpupesukauss ja salfakad. Spets nõu kuhu vista ülejäägid(sõrad, kestad jne ) salfakas lubatakse siduda lõuaalla. Vähki võib süüa sõrmedega, kui väga tahad võid lutsutada sõrmi. Vähikeedu vett juuakse puljongitassist kõrvale.
Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi. Seda järku Eesti esiajaloos nimetatakse siiski mitte Pulli, vaid Kunda kultuuriks esimesena leitud asulakoha järgi, mis kuulus tollesse aega. Nüüdseks on teada rohkemgi asulaid (nt Siigsaare, Sindi-Lodja, Jälevere, Lepakose, Umbusi) .
Suurem osa kogu piirkonnast oli kuivem. On oletatud, et Austraalia vanim asustus pidi olemas olema juba 50 000 a tagasi, ent konkreetseid asustusjälgi sellest perioodist seni veel leitud ei ole. Mõned uurijad arvavad, et Austraalia asustati juba 60 000 a tagasi. Vanimad dateeritavad leiud on saadud kuivanud Mungo järve äärest Uus Lõuna Walesi lääneosast. Seal ulatuslik asula. Nende juures on lihtsaid kivist riistu, mõningaid inimluid. Koldekohtadelt on saadud kalaluid, linnuluid ja mõningaid loomaluude fragmente. C14 dateeringud vanus 31 000 22 000 eKr. Skeletijäänused kuuluvad täiesti modernsele inimesele, kes jõudsid Austraaliasse madala merevee taseme ajal. Siinsetelt inimluudelt on leitud põlemise jälgi, pole teada, kas tegu oli põletusmatusega. On vaid mõned muistised, mida on võimalik dateerida varasemaks kui 10 000 aastat tagasi. Üheks selliseks on Saatana Uru nimeline koobas (Devil´s Lair Cave). Asub lääne
annaabi.ee 
