aastal jäid paljud lõhe koelmud kuivale ja ülejäänud jõe veereziim muutus sigimispaika otsivale lõhele kõlbmatuks. Narva lõhekarja hakati 1960. aastate lõpus taastama, asustades sinna peamiselt Neeva, osaliselt ka Luuga ning Koiva jõe lõhe marjast kasvatatud noorkalu. Hiljem kasutati paljundamiseks Narva jõkke tagasi pöörduvaid kudekalu, seda tehakse ka tänapäeval. Narva on piirijõgi ja selleks, et ka Eesti saaks seal lõhet püüda, hakkas Põlula kalakasvatuskeskus 1997. aastal sinna seda kala asustama. Pirita jõe lõhele sai saatuslikuks suvine vee ärajuhtimine Tallinna tarbeks. Teine oluline looduslikku sigimist piirav tegur on reostus, mille tõttu hävisid Purtse, Selja ning Jägala jõe lõhekarjad. Kolmandana piirab lõhe arvukust oluliselt ülepüük. Ülepüügi alla mahub nii kudemisaegne röövpüük jõgedes kui ka suur püügisurve merel. Kalakasvatus tuleb toeks. 1974. aastal loodi rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC)
SA ERAMETSAKESKUS 3 HÜDROLOOGIA INSTITUUT KATASTRIBÜROOD OÜ EESTI KESKKONNA- 10 13 UURINGUTE KESKUS 4 LOODUSMUUSEUM KESKKONNAINSPEKTSIOON PÕLULA 11 OÜ GEOLOOGIAKESKUS 5 KALAKASVATUSKESKUS 4 REGIOONI AS EESTI KAARDIKESKUS KESKKONNAAMET 6 14 AS ÖKOSIL 6 REGIOONI 7 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRUKTUUR 1. Keskkonnaministeerium
vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees. Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari PUNANE KALAMARI Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga ________________________________________________________________________ VARUDE SUURENDAMISEKS KASVATAMINE Erinevad kalaliigid vajavad erinevat vett RMK-l on Põlula kalakasvatuskeskus, mis kasvatab erinevaid kalaliike populatsioonide taastamiseks meres ja jõgedes. Paljundamisobjektiks praegu atlandi lõhe ning seda toetab riik ~0,5 milj. €-ga. Lõhel 7-8000 tera liitri marja kohta Kunstlikul viljastamisel loputatakse viljastatud marja veega, et vähendada kleepuvust. Kleepuvus on looduses tähtis, et vältida äravoolu, kuid kasvatuses on see pigem segavaks faktoriks.
Karilatsi, Roosna-Alliku, Rutikvere, Pähkla, Pihtla, Beetela basseinikasvandused, Salmistu ja Störfishi sumbakasvandused. Aquamyk ja Basseinikala retsirkulatsioonikasvandused · 3 peamiselt karpkalakasvandust: Haaslava, Ilmatsalu, Kuldre. · 2 üksnes looduslike vete kalavarude rikastamiseks lõhelaste asustusmaterjali kasvatavat kasvandust: Põlula Kalakasvatuskeskus, Õngu Noorkalakasvandus. Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus. · Üks kinnise veekasutussüsteemiga angerjakasvandus Võrtsjärve ääres: AS Triton PR. · Tuurlaste (siberi tuura) kasvatamisega Eesti Soojuselektrijaama jahutusvee kanalis tegeleb AS Störfisch. · Mitmed kasvandused tegelevad muu kõrval eksootiliste kalade kasvatamise katsetega - paalia, tilaapia, triipahven, siig Kalakasvatsliku taastootmise eesmärgil tegelevad Eestis
Umbes 20 muu tegevuse kõrval kala kasvatamisega tegelevat tiikide, basseinide omanikku, kelle toodang võib olla piisavalt suur, et neid kalakasvatajateks pidada. Umbes 35 ainult õngitsemisteenust, umbes 10 kalakasvatuse alustajat ja üle 200 piiri ületav arv väikeste tiikide omanikku. Kalakasvandused : Härjanurmes, Antu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski, Aravuse, Karilatsi, Roosna- Alliku, Rutikvere, Pähkla, Beetela, Störfishi sumbakasvandused, Haaslava, Ilmatsalu, Põlula Kalakasvatuskeskus, Võrtsjärve ääres AS Triton PR. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Tilaapia, arktika paalia, hübriid triipahven 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsioonisüsteemid: vee korduvkasutus sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saaa lasta loodusesse puhastamata
5 Tegevuskulud 47 667 278 41 837 278 5 830 000 0 0 0 47 667 278 6 Muud kulud 385 900 35 900 350 000 0 0 0 385 900 70001679. Põlula Kalakasvatuskeskus 3 467 000 3 467 000 0 0 0 0 3 467 000 5 Tegevuskulud 3 467 000 3 467 000 0 0 0 0 3 467 000 70007848
annaabi.ee 
