toorvalgu (4448%) sisaldus. Tsüstiini kõrge mittetoitained , madal fosfori sisaldus. kontsentratsioon. Soja valgu konsentraat (SPC) EAAsisaldus sarnaneb EAA sisaldusele Metioniin, tsüstiin on piiratud; ei ole kalajahus. ökonoomne suuremahulisel kasutamisel; toorrasva ja tuhasisaldus on madal, Sojavalguisolaat (SPI) EAAsisaldus sarnaneb EAA sisaldusele Metioniin, tsüstiin on piiratud; ei ole kalajahus. ökonoomne suuremahulisel kasutamisel; toorrasva ja
Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on 55-65%, vastsündinud vasika kehas 75-80% ning nuumatud looma kehas 50%. Veerikkaid söötasi nimetatakse mahlakateks söötadeks, milleks on juurviljad, silod, haljasrohud ja kartulid. Vähe vett on terades, seemnetes, heintes, põhkudes ja kalajahus. 1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks ja toodangu moodustamiseks. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks –
Varakevadises rohus on joodi kõige vähem, hilissügisel kõige rohkem. Söötade joodisisaldust mõjutab nende säilitamine. Pikaajalisel säilitamisel osa kergestiseotud joodiühenditest lendub. Ka fermentatsiooniprotsessid silos võivad selle joodisisaldust mõjutada. Halvas silos on oksüdatsiooni tõttu osa joodi ilmselt vabanenud ja lendunud, mistõttu selle joodisisaldus on väiksem kui heas silos. Üldiselt leidub söötades vähe joodi. Rohkesti joodi on kalades, kalajahus, kalamaksaõlis, ka piimas. Joodirikkad on merevetikad (kuni 0,2%), teiste hulgas ka põisadru. Joodidefitsiit Joodivaegus on meditsiinis tuntud struuma nime all. Selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks on suurenenud kilpnääre. Produktiivloomadel karakteerselt väljakujunenud struumat ei esine. Kirjanduses on küll kirjeldatud struumatunnustega sündinud põrsaid (kui tiine emis kannatab joodi puuduse all). Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole
Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Naatriumi-ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Naatriumi puudus avaldub loomadel: söögiisu halvenemises, halveneb sööda proteiini ja energia kasutamine, noorloomadel aeglustub kasv. Kloor on mao soolhappekoostises.. Enamik taimseid söötasid on naatriumi- ja kloorivaesed. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. 70% organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises. Võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises. Magneesiumi puudumisel täheldatakse loomade ärritatavuse suurenemist, närvilisust ja lihaste krampe. Magneesiumi vaeguse tüüpiliseks nähtuseks on karjamaakramp ehk -tetaania.
moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9%
söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites. Naatrium – vereseerumis, süljes ja mõnedes seedenõredes. Vajalikud närvi- ja lihaskoes; sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. Magneesiumi – luudes. Magneesiumi vaegusel – karjamaakramp. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises; kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad: nisukliid, srotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi. 13 Raud – vere hemoglobiini koostises.
(üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 2628%, uba 2628%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 1620%, heina silod 1522%, ristik ja lutsernhein 1611%, kapsas ja juurviljapealsed 1520%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 1013%
annaabi.ee 
