Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: · Tardseened · Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) · Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos)
Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel seentel on veel samasugune niidistik ja mis riiki need seened kuuluvad. Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n. EI LEIA MILLISTEL VEEL SELLINE NIIDISTIK Glomeromycota on veel samasugune ja (viburseentel mingil määral- hulga tuumne mitte seinteta) munaseentel,. Seen kui eluvorm- 3 näidet
suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias. Kottseente hulgas (liudikulaadsed) on ka hinnatud söögiseeni, eriti kevadseeni. Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 klassi: 1. Tüsiskandseened (parasiitseened taimedel: roosteseened), Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2
suremust. Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis tema preparaate vajatakse günekoloogias. Kottseente hulgas (liudikulaadsed) on ka hinnatud söögiseeni, eriti kevadseeni. Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~3300 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel.
) ehk ), sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b) sulgeoslaga tungalseened (helekottseenelaadsed (nt tungaltera (kõrreliste parasiit), punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed). c) kamberseened, lehtereosla stroomas (mustlaikpõletikulaadsed). d) ketasseened, lehteroeslaga (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, hirvepähklilaadsed, enamus samblikke). Teisseened seened, kes paljunevad sugutult, lülieostega. Hk Kandseened. Seeneniidi on kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid esineb suhteliselt harva. Sugulisel protsessil moodustub eoskand nelja eosega. Eoskand on evolutsiooniliselt tekkinud eoskotist /.../ 3 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS 02/11/09 (Mükoriisa; söögiseened lugeda)
Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) nt leivapärm, veinipärm, pintselhallitus. 6) Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud, u 25 000 liiki põhiliselt suguline paljunemine milles haploidsed hüüfid ühinevad, tuumade ülekandumine. Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel kandeosed (enamasti 4). Lülieoseid suhteliselt harva. Jagatakse basiidide ehituse järgi holobasiididega kandseened nt kukeseened, pilvikud, puravikud ja fragmobasiididega kandseened nt nõgiseened). Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3
Enamik liike on saprofüüdid. Nad elavad mullas, toitudes taimejäänustest, samuti toiduainetel. On teada ka taimede, harvem loomade ja isegi inimese parasiite. Mõned alustavad elutsüklit parasiitidena, kuid lõpetavad saprofüütidena. Sugutu paljunemine toimub koniidide ehk lülieostega- väga levinud. Suguline paljunemine: enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 vahel harva ka 4 kaupa). Vastavalt viljakeha puudumisel või esinemisel ja tema tekkimise viisil jagatakse kottseened kolmeks alamklassiks: väliskottseened (nt. Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. Viljakeha ehitus??? Hk. Kandseened Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest
paljunemiselundid. Enamik liike on saprofüüdid. Nad elavad mullas, toitudes taimejäänustest, samuti toiduainetel. On teada ka taimede, harvem loomade ja isegi inimese parasiite. Mõned alustavad elutsüklit parasiitidena, kuid lõpetavad saprofüütidena. Sugutu paljunemine toimub koniidide ehk lülieostega- väga levinud. Suguline paljunemine: enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 vahel harva ka 4 kaupa). Vastavalt viljakeha puudumisel või esinemisel ja tema tekkimise viisil jagatakse kottseened kolmeks alamklassiks: väliskottseened (nt. Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. 16. Hk. Kandseened- Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest
paljunemiselundid. Enamik liike on saprofüüdid. Nad elavad mullas, toitudes taimejäänustest, samuti toiduainetel. On teada ka taimede, harvem loomade ja isegi inimese parasiite. Mõned alustavad elutsüklit parasiitidena, kuid lõpetavad saprofüütidena. Sugutu paljunemine toimub koniidide ehk lülieostega- väga levinud. Suguline paljunemine: enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 vahel harva ka 4 kaupa). Vastavalt viljakeha puudumisel või esinemisel ja tema tekkimise viisil jagatakse kottseened kolmeks alamklassiks: väliskottseened (nt. Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. 16. Hk. Kandseened- Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest
annaabi.ee 
