TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?......................................................
viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE Sain vastuseid, et oraalne õpetus erineb kakskeelsest õpetusmetoodikast Oraalne õpetus peamine suultlugemine Kakskeelne õpetusmetoodika kaks keelt, kus esimene viipekeel ja teine võõrkeel Olen oma tööga rahul AITÄH TÄHELEPANU EEST !!
Aastal 2009 tegid Tallinna eliitkoolide juhid ettepaneku täpsustada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses andekate laste hariduslikud erivajadused ja neid ka eraldi rahastada. Andekuse kriteeriumiks pakkusid eliitkoolide juhid maakondlikel olümpiaadidel heade tulemuste saavutamise. See aga ei leidnud haridusministri Tõnis Lukase toetust. Paar nädalat tagasi osalesin loengul, kus õppejõud rääkis samuti andekatest lastest ja nende oskuste arendamisest, tuues näiteks iseeenda. Ta on pärit kakskeelsest perest ning oskas suurepäraselt vene keelt, kuna rääkis emaga ainult selles keeles. Kui aga hakati koolis õppima vene keelt algtasemel, siis temal oli tunnis alati väga igav. Õpetaja saatis ta õpipäevikut teistest klassidest tooma ja näiteks kriidivarusid täiendama. Ta ei pööranud tähelepanu õpilase eelisele ja andekusele teiste õpilaste ees ja saatis õpilase lihtsalt minema. Selle tulemuseks polnud aga mitte midagi head: õpilane ei oska
Õpetajana kasutaksin enda töös palju töölehti, kus saab kirjutada, joonistada, arvutada, sest nii saab kõige paremini last jälgida ning läbi selle teada saada, mida antud lapsele meeldib kõige rohkem teha. Häid tulemusi annaksid kindlasti ka mängulised ja loovtöö harjutused. Üks asi, mida kindlasti ei tohiks teha, kuid mis kahjuks tuleb esile nii mitmeski koolis on nii öelda lapse andekuse unarusse jätmine. Kui laps on näiteks pärit kakskeelsest perest siis tihtipeale ei arenada koolis piisavalt kas siis ühte või teist keelt. Tihti ei pöörata tähelepanu õpilase eelisele ja andekusele teiste õpilaste ees ja saadetakse õpilase lihtsalt minema või siis leitakse talle muu tegevus, sest arvatakse, et lapsel on igav, sest ta ju juba teab kõike seda. Sellise käitumise tulemuseks võib aga olla negatiivne tulemus: õpilane ei oska ühes või teises keeles korrektselt kirjutada ning anne läheb kaduma
5) kvantitatiivsed asendused (vältevead); 6) ortograafilised vead ehk reeglivead (düsortograafia). Eesti lastel on enamlevinud lugemisraskusi kajastavateks tunnusteks veerimine, kohatud pausid ja kordused ning vältevead (Karlep 1985). 6 3. Düsleksia põhjused Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit kakskeelsest perekonnast või on vanemad pööranud vähe tähelepanu tema kõne arengule ning lõpetades spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004). Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest,
2) A1 B2 A1 B2 – mudel peegeldab kõneleja keelelisi eelistusi. See kirjeldab tüüpilist kakskeelset vestlust, kus mõlemal vestlejal on oma keel, mille raamides püsitakse vestluse lõpuni. Mõlemad vestlejad aktsepteerivad teineteise keelevalikuid, kuid kumbki räägib oma keeles. Mudelis kirjeldatud keeleline käitumine eeldab vestluspartnerilt vähemalt arusaamist teisest keelest. 3) A1 B2 A1 B2 A1 // A2 A1 A2 – mudel kirjeldab keelelist käitumist, kus kakskeelsest vestlusest kasvab välja monolingvaalne vestlus. Diasporaa, põlvkondadevaheline suhtlus. 4) AB1 AB2 AB1 AB2 – põhikeele määramine pole võimalik. Vestlejad kasutavad voorusiseselt mõlemaid keeli, voorusisene koodivahetus võib toimuda mitu korda. 5) A1 [B1] A1 – mudel kirjeldab keelelist käitumist, kus rääkija läheb voorusiseselt hetkeks üle teisele keelele
annaabi.ee 
