............................................................ 8 Kakskeelne kool?................................................................................................................. 8 Kakskeelne hariduse koolitüübid ........................................................................................ 8 ÕPETAJA KAKSKEELSES KOOLIS..................................................................................... 11 Õpetaja töövõtteid õpilaste ettevalmistamisel kakskeelseks õppetööks............................. 11 Meetodid kaht keelt kasutatavas õppetöös........................................................................ 11 Individuaalne töö............................................................................................................ 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel..............
Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel. 1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt.
Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond Paljud eestlased saksastusid Venestamisperiood algas 1880.aastatel ja kestis Eesti iseseisvumiseni Asjaajamine muudeti venekeelseks Kolmkeelsus Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist Üleilmastumise aeg algas Eesti taasiseseisvumisega Eesti keel ainus ametlik keel Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati Noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb Kasutatud kirjandus: M. Ehala ,, Keel ja Ühiskond" 2012 lk 66-74 Täname kuulamast! Kokkuvõte Suurimad muutused keeles ordu- ja rootsi ajal, sest kõnelejad sattusid tihedasse keelekontakti teiste rahvutega, ning keeled segunesid veidi
8)Nõukogude aeg(1944-1990)vene keele järsk tõus, venekeelsete sisserännanute hulk kasvas. Rahvustevaheline suhtluskeel oli vene keel(õpetati juba 2. klassist). Kujunesid välja erinevad keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid( va. Võrumaal ja saartel) 9)Üleilmastumine(1991-...) Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik eestistati, kuid igapäevaelus kasutatakse endiselt ka vene keelt.Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel. Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 1535- Ilmus eestikeelne luterliku õpetuse kokkuvõte ,,Katekismus" Simon Wanradt ja Johann Koellilt. 1637- Ilmusid esimene eesti keele grammatika: Heinrich Stahl ,,Juhatus Eesti keele juurde" koos sõnastikuga. 1739- piibli tõlkimine eesti keelde
Beker (1995:6) defineerib kakskeelsuse käsitlemisel nelja erinevat keelevõimet, mille osas võivad kakskeelse inimese keelevõimed erineda: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine. Erinevate kakskeelsuse olukordade puhul on vajalik välja tuua üks oluline eristus. Nende spekter ulatub nimelt rikastav kakskeelsusest (additive bilingualism) taanduva kakskeelsuseni (subtractive bilingualism). Kui lapsed räägivad mingit enamuskeelt ja neil on võimalus saada kakskeelseks mingi teise enamus- või vähemuskeele omandamise kaudu, siis käsitletakse seda valdavalt rikastava kakskeelsuse olukorrana. Esimene keel, milleks on antud juhul prestiizne enamuskeel, ei ole ohus. Seda ei asendata teise keelega, ükskõik kas uus keel on enamus- või vähemuskeel. Kodu ja/või kooli kaudu lisab laps senisele mingi uue keele ja kultuuri ning kadusid ei toimu. Erinev on olukord siis, kui vähemuskeelt kõnelevalt lapselt oodatakse, et ta
majanduslikud ja tööalased plussid. Kakskeelsuse juures on tähtis mõiste interferents. Selle all mõistetakse ühe keele mõju teisele. Kui lapse kodus räägitakse kaht või kolme erinevat keelt, siis on parem, kui nt. Ema räägib järjekindlalt üht, isa teist ja vanaema kolmandat keelt, vahetades seda vastavalt isikule. Nii kuuleb laps iga keele õiget kõla ja hääldamist, mis on keeleõppimise seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on oluline, et laps viibiks keskkonnas, kus teist keelt räägitakse, see tähendab, et ta kuuleb õiget keelt, selle kõla ja intonatsiooni. Keeleõpe on eluaegne protsess ning ükski keel, ka mitte emakeel, ei saa kellelegi kunagi lõpuni selgeks. Ülle Rannut rõhutab, et kakskeelse õpetuse eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus
keeltest uute keeleelementide võtmist. On jaotatud ka välis- ja siselaenamiseks, viimase all eeldatakase laene sama keele allkeelest (nt murde- või slängisõna kirjakeelestumist) või keelesaarelt. Paratamatult laenamine toimub keelekontaktide vahedusel, mis on seotud interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94) Maailmas on sadu erinevaid keeli, aga samas neid kõike ühineb üks seik, et nad kõik alluvad muutustele
Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene. Kui loodi noorsoomlaste partei, siis nad oma ajalehes Valvoja, hakkasid kirjutama omariikluse ideest. Nad õhutasid rahvast võitlema rootsluse vastu. 1880 hakati majandust üle võtma, rajati kindlustusselts Suomi ja järjest järgmisi. Sinnani oli enamik kapitalist rootslaste käes. 1905 taheti üle minna senatis soome keelele. Sel ajal algas massiline nimevahetus. Selle kohta on
Kuidas kodeerimine ja dekodeerimine täpselt käib, selle seletamine ei ole siinsete ülesannete hulgas; piisab tõdemusest, et suhtlus kahe aruka ja koostööle orienteeritud inimese vahel enamasti kuidagi toimib. Praktiliselt alati saab kuulaja suhtluse tulemusena lisaks tegelikult öeldule midagi teada ka sellest, mida kõneleja öelda tahtis, miks ta seda ütles või millist muljet ta oma kavatsuste teemal jätta tahtis. Kui tuua mängu ka tõlkimine, muudame suhtluse kakskeelseks: kõneleja väljendub keeles, mida kuulaja ei mõista. Tarvis on mingit vahendajat. Vahendajad aga võivad toimida mitmesugustel tasemetel, nagu arvutivõrkudeski: päris madalal füüsilisel kihil töötav järgur võimendab ja puhastab elektrivõnkumisi, ilma nendega edastatavatest andmetest midagi teadmata; kõrgematel protokollikihtidel on üha taiplikumad lüüsid, marsruuterid jne, mis võivad küll aru saada nt sellest, kuidas bittidest paketid moodustuvad, aga arvest ega ammugi
annaabi.ee 
