Kofeiin Kaia Teder K112 Leidumine kohvipuu ubades teepõõsas guaraana-pauliinia marjades kakaoubades koolapähklis C8H10N4O2 valem Nomeklatuurnimetus - 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed
Toorkakao on suurepärane antioksüdantide, vitamiinide ja mineraalide allikas, mis annab rohkesti energiat ning toetab immuunsüsteemi tööd Kakao sisaldab rauda, magneesiumit, kaaliumit ja muid mineraale, mis toetavad kehas olulisi funktsioone. Kakaol on depressioonivastane mõju http://www.pollumajandus.ee/uudised Huvitav teadmine kakaoubade ajaloost 800. aastal eKr hakkasid asteegid kakaoube rahana kasutama, vallutatud alade elanikud pidid andamit tasuma kakaoubades Palju varem, juba maiade impeeriumis röstiti kakaoube ning näriti neid erguti või ravimi eesmärgil Amazonase indiaanlased, kes esimestena kakaopuu vilja kasutama hakkasid, sõid hoopis aromaatset ollust, mis on viljakoore all ja ümbritseb seemneid https://www.imelineajalugu.ee/uudised Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org https://elexir.ee/kakaovoi https://novaator.err.ee http://www.tlu.ee https://bioneer.ee Täname kuulamast
KOFEIIN Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaoubades, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini nimetatakse mateiiniks ja teest saadavat kofeiini nimetatakse teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse.
Veresoonte ahanemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Suitsetav ja last ootav naine on eriti ohtlik, kuna lootesse jõuab nikotiini pea kaks korda enam kui ema ise saab, loote kasv aeglustub ja surmaoht on suurem ning hilisemas elus on tal võõrutusnähud. Nikotiin langetab ka kopsude töövõimet. Need on vaid mõned näited nikotiini mõjust organismile. Kofeiin Leidumine Rohkelt kofeiini esineb kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning märksa vähem kakaoubades, koolapähklites ja teistes taimedes. Kofeiini leiukohti on kokku üle 100 taimes, kus töötab ta pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast leitud kofeiini nimetatakse guaraniiniks, matest leitud kofeiini mateiiniks ja teest leitud kofeiini teiiniks. Esimesel pildil on kohvipuu taim ning teisel pildil guaraana-pauliinia marjad. Omadused Kofeiini nomenklatuurnimetus on 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-
Veel on nendeks rasvad ja vahad. Rasvad on glütserooli ja rasvhapete segaestrid. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvu on kahte liiki: taimsed- ja loomsed rasvad. Loomadel: naha ja siseelundite kaitseks ning põrutamise kaitseks. Mereloomade rasv on poolvedel. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Taimedel: taimsed rasvad on enamus vedelad: õlid(raps, lina, oliivid, päevalill). Tahke rasv on kakaoubades. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...). Rasvad ei lahustu vees (on hüdrofoobsed), kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (eetris, alkoholis, atsetoonis, bensiinis jm.). Rasvadel on kõrge toiteväärtus, nad on energiarikkad toitained. Rasvad rääsuvad pikaajalisel seismisel õhu käes. Eriti kergesti oksüdeeruvad õhuhapniku toimel need
puu- ja köögiviljas, ja kõigis taimedes on vähemalt väikeses koguses antioksüdante. Iseäranis olulised on antioksüdandid stressi tingimustes, sest siis kaotab keha võime neid ise toota. Marjad, tee, küüslauk ja vein on tuntud antioksüdantide allikad, aga kakaooad edestavad neid kõiki, väidab Joe Vinson Pennsylvania Scarantoni ülikoolist. Tema uuring näitab, et kakaooad on kõige suurem polüfenoolide (antioksüdantide alaliik) allikas. Kuna polüfenoole leidub kakaoubades, mitte aga piimas, koores, suhkrus ja muudes shokolaadilisandites, siis -- mida tumedam on shokolaad, seda parem. Reeglina leidub antioksüdante just puu- ja köögiviljade pigmentides, seega: mida värvilisem on toit, seda rohkem on selles antioksüdante. Kakaod keeda ise Kaalu poolest on aga kõige rohkem antioksüdante kakaopulbri pakis. Kakaopulbris on kaks korda rohkem antioksüdante kui tumedas shokolaadis, viimases omakorda on neid kasulikke
Eriti kasulik on protseduur neile, kes kannatavad südameveresoonkonna haiguste all ja on kalduvusega stressile. Sokolaadimassaazis kasutatakse toorsokolaadi, mis on puhas ja naturaalne. Massaazi ajal avaldavad nahale mõju suhkruvabad kakaovõi ja kakaopulber. Sulanud sokolaad segatakse mandliõliga. Seejärel kantakse soe sulanud sokolaad nahale ning klient mähitakse kilesse ja tekkidesse. Sokolaad on hea rahustaja. Kehas vallanduvad endrofiinid tekitavad heaolutunde. Kakaoubades leiduvad bioflavonoidid vähendavad ka põletikke ning rikastavad nahka A- ja E-vitamiiniga, mõjudes noorendavalt. Protseduur mõjub niisutavalt kuivale nahale ning lõppeb rahustava massaaziga. Naha normaalseks elutalitluseks aitavad kaasa sokolaadis olevad mikroelemendid raud, mangaan, kaalium, kaltsium. Sokolaadi koostises on veel kofeiin ja taniin. Kofeiin stimuleerib vereringet, normaliseerib lümfivoolu, aktiviseerib rasvade lagunemist, mis on oluline tselluliidi ja liigse
kosmeetikumides säilitusainetena, kuna neil on hea antibakteriaalne ja seenevastane toime. Levinuimad parabeenid on: butüül-, etüül-, metüül-, isobutüül- ja propüülparabeen.[10] Parabeenid on küll sünteetilist päritolu, kuid analooge on leitud ka loodusest. Taimede maailmas tuntakse parabeene kui 4-hüdroksübensoehappeid ning nende derivaate võib leida erinevates puuviljades, köögiviljades, samuti ka odras, maasikates, mustades sõstardes, virsikutes, porgandites, sibulas, kakaoubades, vaniljes, viinamarjades, pärmiekstraktis, veiniäädikas ja juustus. [10] Tõhusalt funktsioneerivad parabeenid toodetes, mis on valmistatud vee baasil. Õlidel baseeruvate toodete puhul ei ole parabeenid nii efektiivsed (taimsetes õlides siiski efektiivsemad). Seega, parabeenid on pH tundlikud ja toimivad paremini happelises 12 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo
· Lisaks maksakahjustuste ja maksavähi tekitamisele on aflatoksiinidel seos ka teratogeneesi (kutsub esile embruo kahjustused) indutseerimisega, mis on tingitud nende võimest läbida platsentaarset barjääri. Ohratoksiin (OTA) Ohratoksiin A on mükotoksiin, mida produtseerivad Penicillium ja Aspergillus liiki seened. Ohratoksiin A'd leidub koikjal maailmas mitmesugustes taimekasvatussaadustes - teraviljades, kohvi- ja kakaoubades, kuivatatud puuviljades, viinamarjamahlas, veinides, olles ning maitseainetes. Ohratoksiin A satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates (korint, harilikud rosinad, sultanirosinad) on sageli avastatud kõrge saastumise tase. 23. Botulismi toksiin. Kõige ohtlikum on aga spooremoodustava anaeroobse bakteri Clostridium botulinum globulaarse valgulise termolabiilse neurotoksiini poolt tekitatav botulism, mis väga paljudel
annaabi.ee 
