KAKAO Maria DYna 11.A Iseloomustus Kakaod saadakse kakaovilja seemnetest ehk kakaoubadest, mis kasvavad kakaopuude otsas kakaokaunade sees. Kakaopuu õied Kakaopuu koos viljaga Päritolu Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr. Kasutamine Tuntus Eestis Eesti ostab kõige rohkem kakaoube maailmas. https://www.youtube.com/watch? v=XV3-ZYhkczk 1:53-2:21 2:53-3:10 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! https://et.makechocolatefair.org/teema d/cocoa-production-nutshell https://et.wikipedia
Kakaopuu Laura Tumala 10c Kakaopuu · Alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. · lehed on kuni 40 cm pikkused õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. · Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel. · Kakaopuu viljad on paksu koorega, 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. · Kakaopuud on algselt pärit Lõuna- Ameerikast. Kakaopuude kasvukohad Kakaotooted: Kakaopulber, kakaovõi, shokolaad, kosmeetikatooted jne... Huvitavat · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 milj tonni kakaoube. · Kakao sisaldab üle 300 identifitseeritud keemilise ühendi ja 1200 aktiivset aineosa. · kakao aitab kaasa seedimisele, suurendab kuseeritust, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. · Kakaod kasutatakse astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks.
150currency.com/images/currency/NGN_banknotes.jpg 4. LOODUS Nigeeria majandus on Aafrika üks tähtsamaid. Esirinnas olemist võimaldab erakordselt rikas maapõu. Siin leidub tina, tsinki, nioobiumit ja kivi sütt. Ilmselt on see aga merepõhjast ammutava nafta ja maagaas, millele riik võlgneb tänu oma rikkuse eest. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRA Suures plaanis koosneb nigeeria territooriumi kuivemast põhjaosast ja niiskemast lõunaosast. Lõunas on kakaopuude, heveapuude ja maapähkliistandusi, põhjas, kus valitseb savann, tegeldakse peamiselt karjakasvatusega. Traditsiooniliselt põllunduses viljeldakse väga erinevaid toidukultuure 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Nigeerias elab jaanalinde, mis on väga ohustatud liik on ka väga tuntud loomad kaelkirjakud, aafrika elevandid, gepardid, jõehobud, paljud eri ahvi sorte jne. 5. INIMTEGEVUS
Sokolaad Aastal 1492 avastas itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6. sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel
valmistama piimašokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Šokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons’i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning
mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seekord aga hispaanlane ning nii saigi sokolaad mitte Itaalia vaid Hispaania kuningakoja ainuomandiks. Itaallased said sokolaadijooki maitsta alles 90 aasta pärast. Ameerika mandril oli sokolaadi ajalugu mõõdetud muidugi juba sajanditega. Sokolaadijoogi jäljed viivad meid kõigepealt iidsete maajade kultuuri õitsenguaega ehk 6.sajandisse. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, nüüdses Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Nagu hiljutiste muinasleidude abil on kindlaks tehtud, kasvatasid maajad kakaopuid isegi oma eluasemete juures. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt oligi sokolaad mitte tahke maiustus, vaid jook ja jäi selleks veel Euroopaski väga pikaks ajaks. 1528. aastal pöördus Hispaania konkistadoor Cortes Kesk-Ameerikast tagasi Euroopasse.
Sorteerimine , Röstimine 1045 minuti jooksul 70140 kraadisel temperatuuril. Jahutamine Koorte eemaldamine Jahvatamine Kakaopulbri saamiseks eraldatakse esmalt kakaomassist kakaovõi. Järele jäänud kakaomass (kook): - jahutatakse, - jahvatatakse, - sõelutakse. Kakaopulber sisaldab 1020% rasva. 30. kakao kvaliteet, kasutamine. Kakaopuid liigitatakse kvaliteedi järgi. Kõrge kvaliteediga kakaopuude ubadest valmistatakse sokolaadi. Madala kvaliteediga kakaopuude ube kasutatakse peamiselt tööstuslikuks otstarbeks. Kasutamine: Kakaomassist välja pressitud kakaovõid kasutatakse: - kõige rohkem sokolaaditööstuses, - ka kondiitri- ja kosmeetikatööstuses ning - veidi meditsiinis. Pressimisjäätmeist jahvatatakse kakaopulbrit. Mida vähem on jäätmeis rasva, seda kauem pulber säilib.
Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi
Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi
masinaehitus). Brasiilia on raua tootmise poolest Hiina järel teisel kohal. Värvilistest metallidest sulatatakse peamiselt alumiiniumi. Arenenud on keemia- ja naftakeemiatööstus, tähtsad on kergetööstus ja toiduainetööstus. Üle poole tööstuse kogutoodangust valmib Sao Paulo osariigis. Haritavat maad 6,3% territooriumist, valdavad on suurmajandid. Brasiilia on maailmas esikohal kohvi ja suhkruroo tootmise poolest, 3. kohal puuviljade, seemneõli ja lihatootmise poolest ning 5. kohal kakaopuude kasvatamise poolest. Tehnilistest kultuuridest viljeletakse ka puuvilla, tubakat ja maapähklit. Loomakasvatuse põhiharu on lihaveisekasvatus. SKT elaniku kohta on 8700 USD, teenindus 52%, tööstus 40% ja põllumajandus 8%. Egiptus Egiptuse Araabia Vabariik asub Kirde-Aafrikas ja Aasias Siinai poolsaarel. Piir Iisraeli, Sudaani, Liibüa ning Gaza piirkonnaga. Pindala 1 001 450 km2, rahvaarv 71 237 000 (2006). Pealinn on peaaegu 8 miljoni elanikuga Kairo
kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama 27 kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal
annaabi.ee 
