võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis ühendatakse kaablid traallaudadega ja alustatakse traallaudade ning vaierite sisselaskmist traalvintsilt. Traalimine - traalnooda pukseerimine laeva järgi ettenähtud kiirusega, kusjuures jälgitakse pidevalt kajaloodiga ja traalianduritega kalade liikumist ning merepõhja. Traalnooda väljavõtmine - traalnooda väljavõtmist alustatakse vaierite väljavõtmisega vintsi abil vähendades laevakiirust. Pärast vaierite väljavõtmist kinnitatakse traallauad traallookade külge ja kaablid ning traalnooda võrkosa keritakse võrgurullile kunikalakotini. Traalnoodast kala väljavõtmine - portsionite kaupa tõstes kalakotti laeva dekile. Tühjendatakse ka pumba abil.
Meil oli tarvitusel veel teinegi jääkatte paksust registreeriv mõõteriist: radarseade EM-31, mida veeti kelgu järel mööda määratud transekti. Jääuuringute raames kasutasime ka temperatuuri profiili märkivaid termistore ning võtsime jääpuursüdamikke. -6- Välitöödel mõõdeti ka regulaarselt lumikatte paksust ja määrati selle kihilisus, eri kihtide tihedus, temperatuur ning soolsus. Kogu triivi jooksul jälgiti kajaloodiga mere sügavuse muutust. Me ei saa rääkida veel tõsistest teaduslikest järeldustest, kuid uuringutes kasutatud satelliitide ning automaatjaamade andmetele tuginedes on välja toodud hulga tähelepanekuid. Neist kõige enam kõneainet on tekitanud jääga kaetud ala ulatus: septembrikuuks oli see kahanenud hämmastavalt, viimaste aastakümnete kohta lausa rekordiliselt väikeseks. Kui 2005. aastal oli jääkatte minimaalne ulatus Arktikas 5,6 miljonit ruutkilomeetrit, siis 2007.
vahendid, tuntuimaks on kajalood . Kuid on veel olemas noodasond ja hüdrolokaatorid . Veealuse radariga saab parve avastada 2—3 miili kauguselt . Kalauure vahendite areng on teinud võimalikuks kalaparvede mõõtmete, tiheduse ja püstpaiknemise, samuti kalaliigi määramise . Kõik need seadmed töötavad ultraheli alusel : mõõdetakse laevalt välja saadetud ja kalaparvelt tagasi peegeldunud ultrahelisignaali leviku aega . Näiteks kajaloodiga saab näha millistes veekihtides parasjagu kala on . Ning siis ka vastavale sügavüsele veeskatakse traalnoot . Kajaloodi tööprintsiip seisneb selles , et aparaat saadab laevalt vette heli- või ultrahelisignaali , mis mingilt takistuselt ( mere põhi , kalaparv jms ) peegeldusel tuleb tagasi laevale . Signaali väljasaatmise ja peegeldunud signaali vastuvõtmise vahelise perioodi kestuse järgi saab kindlaks määrata kauguse laevalt takistuseni , sealhulgas mere põhja või kalaparveni
Magnetlaiuse tunduval muutumisel Kui laev seisab samal kursil üle kahe kuu Sügavuste mõõtmine, loodid Sügavust mõõdetakse loodidega: käsi- ja kajaloodid Käsilood koosneb tina või malmkuulist massiga 3,5...5 kg ja selle külge kinnitatud loodliinist, mille pikkus on 52 m. Loodliin on jaotatud meetri kaupa. Meetrite tähistamiseks kasutatakse erinevaid märgistusviise. Täiskümned tähistatakse värviliste riideribadega. Kajalood Kajaloodiga sügavuse mõõtmine põhineb ajavahemiku, mis heliimpulsil kulub laeva ja põhjavahelise kauguse läbimiseks, mõõtmisel. Teades heli levikiirust vees (1500 m/sek) arvutatakse mõõdetud sügavus. Kajaloodi põhilised osad on neoonlambiga kettakujuline skaala, saate- ja vastuvõtuseade. Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib
Magnetlaiuse tunduval muutumisel Kui laev seisab samal kursil üle kahe kuu Sügavuste mõõtmine, loodid Sügavust mõõdetakse loodidega: käsi- ja kajaloodid Käsilood koosneb tina või malmkuulist massiga 3,5...5 kg ja selle külge kinnitatud loodliinist, mille pikkus on 52 m. Loodliin on jaotatud meetri kaupa. Meetrite tähistamiseks kasutatakse erinevaid märgistusviise. Täiskümned tähistatakse värviliste riideribadega. Kajalood Kajaloodiga sügavuse mõõtmine põhineb ajavahemiku, mis heliimpulsil kulub laeva ja põhjavahelise kauguse läbimiseks, mõõtmisel. Teades heli levikiirust vees (1500 m/sek) arvutatakse mõõdetud sügavus. Kajaloodi põhilised osad on neoonlambiga kettakujuline skaala, saate- ja vastuvõtuseade. Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib
Prismade külgpinnale on pihustamise teel kantud hõbedast elektroodid, mis ühendatakse vahelduvvoolu allikaga. Vahelduv elektriväli paneb prismad pikisuunas võnkuma. Rõngaskiirgur tekitab silindrilised lained, mis ümmarguse kujuga peegeldi abil suunatakse läbi tanki põhja vette. Hüdroakustilised navigatsiooniseadmed Kajaloodid Sügavuste mõõtmine heliga. Hüdroakustilisi seadmeid, mis on ette nähtud mingi veealuse objekti sügavuse mõõtmiseks nimetatakse kajaloodideks. Kajaloodiga sügavuse mõõtmine põhineb merepõhjast peegeldunud helilainete kaja kasutamisel. Olgu laevas punkti A paigutatud heli kiirgur ja punkti B peegeldungu helilainete vastuvõtja. Tähistame vibraatoritevahelise kauguse L siis 2 2 2 L h AO 2 Kus h on sügavus kiilu all Kui heli levikiirus C on teada ja ajavahemik saate ja vastuvõtu vahel t on teada, siis 2 2 2 Ct L
efektiivsusega laevad. Seega püügireiside kulukus on suur ning see tekitab olukorra, kus püügile minnes on eesmärk saada ka võimalikult suur saak, et reis enda ära tasuks. Nende puuduste leevendamiseks on vanemat tüüpi traalid, kus püünismaterjaliks oli polüamiidkiust noodalina ja köied, suures osas välja vahetatud kombineeritud tehiskiust polüetüleenist ja polüpropüleenist traalidega. Tehiskiust traalide eelis on uppumatus ning neid on avarii korral kerge kajaloodiga üles leida. Samuti on neil väiksem eritakistus, mis peaks avaldama positiivset mõju laeva kütusekulule. Lisaks püüavad tursakvooti omavad ettevõtted ICEC alarajoonides 22- 24 Eestile eraldatud tursakvoot vahetada pisut lähemal asuva alarajoonide 25-32 tursakvoodi vastu. 3.3. Sadamad Eesti Läänemere traalpüügi laevad lossisid 2012. aastal Eestis kala 17-sse lossimiskohta. Koguseliselt toodi kõige rohkem kala toodi maale Dirhamis, Veeres,
annaabi.ee 
