/Oleviste kirik XVI 159 , 1 . 16. sajandil oli hoone kõrguseks 159 meetrit, mis tegi temast tollal maailma kõrgeima ehitise. /Raekoda T . Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne raekoda. / Linnamüür , , XVI . Linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandiks muutunud Põhja - Euroopa üheks võimsamaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks. --- , ---, XV , Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. /Toompea loss on . 48- . Toompea loss on Eesti üks vanemaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse.
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise
Eestlased pealetungil - Sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased rüüstasid vaenlaste alu - 1211 suveks suurem tõsine sõjaplaan eesmärgiks Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine mandrieestlaste maavägi + saarlaste laevastik piirasid linnuse sisse, algas rünnak - saabus sakslaste suur abivägi -eestlased kahe ründaja vahel taganesid palusid rahu, nõustusid ristimisega öösel üritasid mööda merd põgeneda kaitsetornidega sild laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad - suured kaotused eestlastele järkusid vaenlaste sõjaretked - katk rahuläbirääkimised rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel, 1212 eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu 3 aastat Suhted venelastega - pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele - 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks
merele nähtavaks. Kõrgusega kaasnes paraku oht: vähemalt kaheksal korral on torni tabanud välk ning kogu kirik on kolmel korral hävitavalt põlenud; kahjutuli paistis neil puhkudel üle mere Soome. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil PõhjaEuroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud 2 km ja tornidest 26.
· Linnusest tormasid välja ka liivlased ja sakslastest ammukütid. · Eestlased jäid kahe ründaja vahele o Nad olid sunnitud taganema. Suutsid koonduda vaid linnuse ja koiva vahelisele künkale . · Lahing kestis hommikust õhtuni ja lõpuks olid eestlased suurte kaotuste tõttu paluma rahu ja nõustuma ristimisega. · Öösel asuti salaja laevadele ning üritati koivat pidi merele põgeneda. · Sakslased olid rajanud jõele kaitsetornidega silla, kust laevad noolte ja odadega vastu võeti. · Eestlaste kaotused olid suured. · Vastasleer tundis nüüd ennast kindlamalt. o Sakslased aga ka latgalid ja liivlased tegid uusi sõjaretki eestisse. · Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud ka katk · Mõlemad pooled vajasid selgelt hingetõmbeaega ja nõnda kujunes soodne võimalus rahuläbirääkimisteks · 1212 kevadel jõudsid omavahel kokkuleppele ka eestlased ja sakslased
Lääne-Euroopas olid esimesed tegevused 8-9 saj Hispaanias. Hispaania sillad olid teistsuguse sümmeetriaga kui Rooma omad. Järsu pealesõiduga, terav- ja ümarkaared ühes sillas. Näiteks Martiorelli Barcelona lähistel. Antud silla avad 10 38 15m. Prantsusmaal Karl Suur valitsemise ajal 8 9 saj algas taas tähelepanu pööramine teede- ja sillaehitusele. Keskajal ei olnud sillad enam uhkuse asjad vaid ikka praktilised sõjalised, sellest ka sildade varustamine kaitsetornidega ja maaomanik võis neid ohu korral lõhkuda. 12 saj said suured jõed nagu Donau ja Reini jõgi uusi sildasid, mida ehitasid erinevalt Rooma ajast munkade vennaskonnad. Nende aeg oli lühike, sest 13 saj tegutsesid aktiivselt linnatsunftid, kes selle äri endale haarasid. Vennaskonna sild Lõuna-Prantsusmaa Pont d`Avignon 12 saj L 900m võlvide sille 33m. 8m postid ja neljast kaarest koosnevad võlvid. Silla keskel kabel kus lebab silla ehituse algataja. Purunes kasutuskõlbmatuks 17 saj.
Toreida alla ilmus mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama. Varsti tuli Riiast saksa abivägi ja nendega puhkes lahing. Eestlased olid sunnitud taganema linnuse ja Koiva vahelisele künkale ja pidid paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Öösel hiiliti salaja laevadele ja prooviti põgeneda, aga jõel võtsid sakslased neid kaitsetornidega sillal noolte ja odadega vastu. Järgmisel öösel põgenesid nad maismaateid mööda. Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, peamiselt latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis. Katku pärast sõlmiti rahu liivlaste, latgalite ja eestlaste vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust
Utooplased kasvatavad vilja leiva tarbeks. Nad joovad viinamarja-, õuna- või pirniveini, puhast vett või mõdu. Kuigi nad teavad, kui palju vilja on vaja külvata linna tarbeks, külvatakse alati rohkem, et piiriäärsetele rahvastele jagada. Viljakoristuseks tuleb linnast abiväge. Pealinn on 4-nurkne, mille juures voolav jõgi on kaitstud, et vaenlased seda kinni panna ega mürgitada ei saaks. Linna ümber on kõrge paks müür paljude vahi- ja kaitsetornidega. Linna 3 külje ümber on kraav, 4. külge kaitseb jõgi. Tänavad on mugavad. Majad on uhked, viimase moe järgi ehitatud. Majad on omavahel ühendatud rivis. Iga maja taga on aed. Igal majal on pea- ja tagauks. Uksed ei käi lukku, vaid on hästi lihtsalt lahtilükatavad ja lähevad ise kinni. Lukke pole, sest pole individuaalset vara, mida suvaline sisseistuja ei tohiks näha. Iga 10a tagant loositakse majad ümber. Iga 30 pere või talu kohta on ametimees süfogrant
annaabi.ee 
